Ruhnu tuletorn avatakse külastajatele, et saare külalised saaksid vahetumalt tutvuda Ruhnu meresõiduajaloo olulise ehitisega.

Samal ajal jääb 1877. aastal ehitatud tuletorn ka Veeteede Ameti kasutusse navigatsioonimärgina meresõiduohutuse tagamiseks. Torni külastajatele avamine ei takista majandusministeeriumi hinnangul selle kasutamist navigatsioonimärgistusena.

Tuletorn antakse Ruhnu vallale kasutustasu eest, mis on 10 protsenti Ruhnu vallavalitsuse prognoositud piletitulust ehk 500 eurot aastas. Laekuva tasuga kaetakse osa igapäevaseid tuletorniga seotud kulutusi.

Peamised kulud tekivad jooksvast hooldusest ja remondist ning tehnika haldamisest.

Ruhnu vallavalitsuse tagada on külastajate ohutus ning mugavused.

Algselt oli Ruhnu tuletorn puitkonstruktsiooniga, kuid praegune, väidetavalt Gustave Eiffeli projekteeritud metallist tuletorn hangiti Prantsusmaalt Le Havre'ist ning monteeriti kokku 1877. aastal.

Läänemere piirkonnas on see tänapäeval ainus säilinud seda tüüpi majakas.

Külastajatele on avatud ka Kõpu, Tahkuna, Ristna, Kihnu ja Pakri tuletornid.