Interneti ja sellega seonduvate tehnoloogiate kasutamises võib Eesti olla arenenuim riik maailmas, kirjutab Richard Rahn 21. septembril Washington Timesis. Riigi edu on harvaesinev – vaid veerand sajandit tagasi oli Eesti Läänemere ääremaana Nõukogude Liidu võimu all. Nüüd on riik nii Euroopa Liidu kui NATO liige.

Eesti on endistest Nõukogude Liidu riikidest kõige edukam – osaliselt suurepärase poliitilise juhtimise tõttu, näiteks majandusreformid teinud Mart Laare tõttu. Ta oli peaminister aastatel 1992–1994 ja 1999–2002. Ainuke majandusraamat, mida ta oli lugenud, oli Milton Friedmani teos «Valikuvabadus». See kõlas Laari meelest hästi.

Praeguseks on Eestis õigusriik, sellel on kõige madalam riigivõlg Euroopa Liidus, tasakaalus eelarve, turumajandus ning ühetasandiline tulumaks – kõik see on riigi õitsengule kaasa aidanud. Majandusvabaduse indeks paigutab Eesti 186 riigi hulgas kaheksandaks. Kõik teised endised Nõukogude Liidu riigid olid nakatatud liidu süsteemi katkust.

Et korruptsiooni vähendada, rajasid eestlased e-riigi, millega vähenes riigiga isiklikult suhtlemise vajadus kõvasti – mis vähendab altkäemaksu võimalust. 2012. aasta jaanuaris oli 90 protsendil eestlastest ID-kaart, millega saab kasutada peaaegu kõiki teenuseid internetis. Kaart toimib ka isikutuvastuseks ning reisimiseks Euroopa Liidu piires.

2014. aasta lõpul hakkasid eestlased väljastama välismaalastele e-residentsust. See annab ligipääsu eestlaste poolt kasutatavatele e-teenustele, olemata samas reisidokument. Eestis loodi Skype ja suur osa tehnilisest tööst tehakse seal siiani, vahendab Washington Times.

Ning see on juhtunud pisikeses riigis, milles elab 1,3 miljonit inimest.

Eestil on siiski oma mured. Veerand rahvastikust koosneb venelastest, kellest paljud pole integreerunud ega räägi riigikeelt. Paljud neist on lojaalsed Venemaale ning isegi Venemaa president Vladimir Putinile.

Ent kokkuvõttes on Eesti märkimisväärne ja haruldane edulugu. Selle suures, kaunilt taastatud vanalinnas, mille ajalugu ulatub tagasi keskaega, saad kasutada kõige suuremat e-teenuste kogumit maailmas. 

Washington Timesi artikkel on siin.