Eesti Meremuuseumi allveearheoloogi Vello Mässi juhtimisel toodi Tallinna lahe põhjas lebavalt laevavrakilt ära unikaalne keraamikakollektsioon.

«See on väga huvitav leid. Ja kuna minul täitub tänavu sügisel 75 eluaastat, siis on see leid tõeliselt hea juubelikingitus kõigi nende aastate töö eest,» ütles 38 aastat vanade laevavrakkide uurimisega tegelenud Mäss.

30 meetri sügavuselt leitud 36 keraamilist anumat on tema sõnul väärtuslik leid nii meremuuseumile kui ka kogu merendusajaloole. «Uppunud laev on teatavasti oma aja konserv — sellel momendil, kui laev uppus, jäi kõik sinna nii, nagu oli. Sealt pole midagi ära võetud, sinna pole midagi juurde pandud. See on selle aja konserv,» lausus arheoloog.

«Selliseid kivikeraamilisi nõusid on muuseumides üksikuid, neid on leitud siit ja sealt. Aga see siin on üks komplekt, üks kollektsioon. Nii palju, ja kõik terved. Välja arvatud üksainus õllekann, mis on katkine. Ja see on kõige tähtsam ese kogu kollektsioonis,» rääkis Mäss.

Just selle pooliku kannu abil määrati kindlaks nii laevavraki kui ka sealt leitud keraamika vanus.

Keraamika küsimuses konsulteeris Mäss Eesti ühe parima keraamika asjatundja Erki Russowiga. «Russow ütles, et neid nõusid dateerida on väga keeruline, kuna sellised olid kasutusel aastasadu. Aga see üks katkine õllekann on ajaliselt väga lihtsalt piiritletav. See on tehtud Saksamaal Siegburgi linnas ja valmistamise aeg on 1570. aastad,» rääkis Mäss.

Russow pakkus, et kogu kollektsioon võib pärineda umbkaudu aastast 1600.

Mäss ei väsi kiitmast Eesti mereväe omakasupüüdmatut abi ja head koostööd meremuuseumiga. Kõnealune vrakk leiti tänavuse rahvusvahelise miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit käigus. Mässi sõnul leiavad Open Spiritil osalejad merepõhjast laeva- ja lennukivrakke ning annavad nendest meremuuseumile teada.

Nii leidiski Saksa miinijahtija Auerbach Tallinna lahest väikese purjelaeva jäänused. Mereväelastele ei pakkunud see vrakk huvi, nad vaid fikseerisid selle koordinaadid ja teatasid sellest muuseumile.