Narva linna kõige moodsam õppehoone Narva Kolledž seisab kõrvuti Narva ainsa allesjäänud barokkhoone, Narva Raekojaga. Foto: Kärt Ulman / VES

 

Tartu Ülikooli Narva Kolledžis toimus 16.–18. septembril kolmas Rahvuskaaslaste programmi konverents.

 

Osavõtjaid oli kokku saja ringis kolmeteistkümnest erinevast riigist. Rootsist oli kaheksa inimest. Umbes sama palju esindajaid oli Ameerika Ühendriikidest, Venemaalt, Kanadast ja Soomest.

 

Paljud olid väliseesti täienduskoolide õpetajad. Kõige suurem grupp oli korraldajaid ja loengupidajaid Eestist.

 

Konverentsi esimest päeva jälgisid ka meedia ja ERR televisioonis ja Haridus- ja Teadusministeeriumi veebis toimus otseülekanne. Konverentsi peakorraldaja  oli Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaspetsialist Andero Adamson. Osavõtjad toodi Narvasse bussidega Tallinnast, Tartust ja Peterburist.

 

Sõjafilm ja avamine

 

Konverentsi eelõhtul näidati konverentsist osavõtjatele Jõhvi kultuurimajas dramaatilist sõjafilmi "1944", millest on saanud Eesti kandidaat Oscari auhinnale. Filmi stsenarist, kirjanik ja sõjaajaloolane kolonel Leo Kunnas selgitas filmi lahingustseenide huvitavaid probleemilahendusi.

Konverentsi avamisel esinesid asjalike tervitussõnavõttudega EV riigikogu esimees Eiki Nestor, piiskop Tiit Salumäe, Narva Kolledži haldusjuht ja Narva Eesti Seltsi esimees.

 

Rahvuskaaslaste programm

 

Avaloengus tutvustas Rahvuskaaslaste programmi (RKP) nõukogu esimees Madis Lepajõe programmi tagapõhja ja sisu. Programmi eelarves on praegu 753 000 eurot. Sellest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest umbes 70%, ülejäänud 30% annab Kultuuriministeerium.

 

Nõukogus on ka esindatud Välisministeerium, Siseministeerium, Rahvusarhiiv ja Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu. Lähedasteks koostööpartneriteks on Eesti Instituut, SA Archimedes, MISA ning Tartu ja Tallinna ülikoolid ja Eesti Kultuuriseltside Ühendus.

 

Eestikeelset õpetust saavad RKP abiga praegu 3500 last 60 erinevas õppeasutuses (täienduskoolid, mudilasringid, jt). Siiski moodustavad need lapsed vaid umbes 10% kõikidest väliseesti lastest. Paljud lastevanemad ei tea või ei ole huvitatud eesti keele õppimise võimalustest.

 

Suur- ja Väike-Eesti

 

Tartu Ülikooli professor Martin Ehala rääkis teemal „Kuidas arendada Suur-Eesti identiteeti“. Ta näitas pedagoogiliselt, kuidas eesti identiteet võib erineda eestlaste eri gruppide vahel – keda ühendab keel, kodakondsus, päritolu või tuumväärtused.

 

On olemas mh suureestlased, tuumeestlased ja aueestlased – ja küsiti, mida meid kõiki võiks ühendada. Eestlasi iseloomustavat just nõrk ühtekuuluvustunne. Lisaks suhtlusvõrkudele vajaksime usaldusvõrgustike arendamist! Martin Ehala algatusel alustatigi seoses konverentsiga uue veebipõhise võrgustiku loomist.

 

Stockholmi Eesti Kool

 

Stockholmi Eesti Kooli direktor Jaan Seim tutvustas oma kooli edukat tegevust, kirjeldas oma tagapõhja ja tegi ettepanekuid Kodu- ja Välis-Eesti koostöö parandamiseks.

 

Stockholmi Eesti Koolis õpib parajasti 208 õpilast, kellest 1/3 on pagulaste järeltulijad ja 2/3 on viimastel aastakümnetel tulnud Eestist.

 

Koolil on tihedad suhted Eestiga ja tulevik on helge. Jaan Seim avaldas muret Eesti ühiskonna huvipuuduse üle järjest suureneva väliseestlaskonna vastu.

 

Oleks vaja taastada rahvastikuministri amet ja büroo, mh selleks, et tõsta riiklikku huvi välismaal elavate rahvuskaaslaste vastu. Ka võiks Eesti riik toetada ja enam kasutada väliseestlaste ühistöö kaudu loodud eesti maju, suvekodusid ja vabaõhupiirkondi, millest mõned tänapäeval on oma majanduse ja tegevusega raskustes.

 

Ränne

 

Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru selgitas Eesti sisse- ja väljarändega seotud arvusid ja probleeme. Eestlasi olevat väljaspool Eestit üle 200 000.

 

Peale taasiseseisvumist on püsivalt väljarännanuid 70 500, lisaks on 25 000 välismaal tööl pikema- või lühemaajaliselt.

 

Tuhanded väljarändajad on Eestisse tagasi tulnud ja tuleb ka tuhandeid uusi sisserändajaid, peamiselt Venemaalt. Tendents on praegu, et väljaränne väheneb ja tagasiränne suureneb.

 

Hargmaised eestlased

 

Tallinna Ülikooli lektor Mari-Liis Jakobson rääkis eestlaste hargmaisusest, st nendest, kes elavad laiali välisriikides, aga kelle side Eestiga on nii tugev, et nad ei assimileeru oma uues asukohariigis, vaid ainult adapteeruvad asukohariigi eripärasustega ja tegelevad perekondlikul tasemel ja eraviisiliselt Eestiga.

 

Nende eestlus ei vaja kollektiivseid lahendusi nagu pagulastel, vaid nad on individuaalsed eestlased. See asjaolu tekitabki raskusi näiteks Soome eestlaste organiseerimisel ja ühistegevusel.

Ettekannetele järgnenud paneelarutlusel soovitati väliseesti tegevuses eriti tegeleda lastega, võimaldada neile eesti keele rääkimist ja õppimist. Sooviti ka rohkem infot väliseesti laste keeleõppe võimaluste kohta.

 

RKP 2009–2013 mõju-uuring

 

Merli Aksen Tartu Ülikoolist selgitas Rahvuskaaslaste programmi 2009–2013 mõju-uuringu tulemusi. Veebi kaudu on programmi sihtrühmadest küsitletud 747 rahvuskaaslast, üldküsitlusele on vastanud 1161 inimest ja lisaks on tehtud 62 süvaintervjuud asjaosalistega.

Kokkuvõttes on programm töötanud hästi, aga on ka kasvuruumi. Leitakse, et on võimalik parandada programmi elluviimist ja turundamist – kasutades organisatsioone, ministeeriume, saatkondi ja ettevõtteid.

 

Mureks on Eesti ühiskonnas valitsevad eelarvamused ja halvustav suhtumine rahvusvähemustesse ja välismaale lahkunud rahvuskaaslastesse.

 

On tähtis tunnustada väljaspool Eestit ühiskondlikult aktiivseid inimesi.

 

Häid tulemusi on andnud Eestis korraldatavad keelelaagrid väliseesti lastele. Eesti riigi toetus keeleõppele väljaspool Eestit on suure tähtsusega, sama kehtib üliõpilasstipendiumide kohta.

 

Tagasipöördujate kohanemine on raske ja vajab tuge, eriti nende laste kooli astumine. Lõpuks toonitatakse, et RKP tervikuna on suure tähtsusega ühtekuuluvustunde, eesti keele ja meele säilitamisel ja et vajadused ületavad kaugelt programmi praeguseid võimalusi.

 

Siber ja Luksemburg

 

Ajalehe Postimees korrespondent Venemaal Jaanus Piirsalu rääkis oma isiklikest kogemustest Siberi ja Luksemburgi eesti kogukondades.

 

Järgnevalt toimusid töötoad, kus arutati väiksemates gruppides RKP meetmeid – haridust, kultuuri, arhiivindust ja rännet. Kohapeal loodi ka meedia töötuba.

 

EV 100 juubel

 

Teisel tööpäeval tutvustas Anneli Ohvri Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli ettevalmistusi, mille kohta leidub rikkalikku infot veebilehel www.ev100.ee.

 

Töötoad esitasid oma kokkuvõtted ja lühisõnavõttudeks anti aega Iivi Zajedovale, kes rääkis väliseesti suurpidustuste tähtsusest, Maimu Mölder tutvustas Kanada eestlaste metsaülikooli ja Kristi Doughty kirjeldas Toronto eestlaste filmifestivali Est-Docs.

Konverentsi lõpus tutvuti Narva raekojaga ja tagasiteel Tallinna näidati mh Kreenholmi vabriku hooneid ja Sinimägede lahinguväljasid. Osavaks giidiks oli Kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa.  

                                
Aho Rebas