22. septembril Brüsselis toimunud kohtumisel leppisid Euroopa Liidu riikide ministrid kokku 120 000 rahvusvahelist kaitset vajava inimese ümberpaigutamises liikmesriikide vahel. Eesti osa on seekord 550 inimest.

«Meie, slovakid, rumeenlased, ungarlased vastu. Soome jäi erapooletuks. Resolutsioon vastu võetud,» kirjutas Tšehhi siseminister Milan Chovanec Twitteris.

Praha raadio teatas, et Tšehhi võib viia asja Euroopa Kohtusse, vahendas ERR.

Neli riiki eesotsas Ungariga on Euroopa Komisjoni pagulaskvootide plaanile vastu, väites, et Brüsselil ei ole mingit õigust sundida neid vastu võtma tuhandeid põgenikke, ja sellega nõustumine oleks neliku hinnangul riikliku suveräänsuse rikkumine.

Kokku abistavad liikmesriigid 160 000 inimest, kellest Eesti on lubanud vastu võtta suurusjärgus 550 inimest, ütles siseministeeriumi pressiesindaja Postimehele.

Euroopa Komisjon avaldas mais plaani migratsioonikriisi leevendamiseks, mis pakkus muuhulgas välja, et Euroopa Liidu liikmesriikide vahel peaks ära jagama 40 000 põgenikku ja esialgsetel andmetel võib see Eestile tähendada 326 põgeniku vastuvõtmist.

Juulis toimunud siseministrite kohtumisel jõuti kokkuleppepele, et Eesti osa Vahemere kriisi lahendamisel moodustab kahe aasta jooksul 150 inimest, millele võib lisanduda veel kuni 30 inimest.

Septembri alguses tegi Euroopa Komisjon ettepaneku lisaks mais teatavaks tehtud 40 000 täiendavalt 120 000 pagulase ümberpaigutamiseks Euroopa Liidu liikmesriikidesse ning Eesti osa neist on 373 inimest.

Möödunud nädalal toimunud kohtumisel Euroopa Liidu siseministrid 120 000 pagulase ümberpaigutamisel kokkuleppele ei jõudnud.

Käesoleval aastal on Euroopasse üle Vahemere saabunud 477 906 migranti.