5. novembril allkirjastasid Riias Balti riikide justiitsministrid koostöömemorandumi, milles lepivad kokku tegevused Nõukogude Liidu okupatsiooni kahjunõude esitamise teemal, teatas justiitsministeerium.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on Vene Föderatsioonil kontinuiteet Balti riike okupeerinud Nõukogude Liiduga. Justiitsministrid tõdesid, et just Balti riikide õigusliku järjepidevuse katkematuses võimaldab sellist nõuet esitada.

Rahvusvahelise õiguse järgi saab okupatsiooni eest nõuda nii varalise kahju hüvitamist kompensatsioonina kui vabandamist satisfikatsioonina.

Esimese sammuna lepiti kokku metoodikate ühtlustamises kahju hindamisel. Seejärel tuleb ühiselt formuleerida rahvusvahelise õigusega koostöös olev kahjunõue ning valmistada selle esitamise juriidilised sammud.

Reinsalu rõhutas, et ükski Balti riik ei ole loobunud ega kavatse ühepoolselt sellest nõudest loobuda.

Lisaks riikide nõuetele vajavad analüüsi ka võimalikud üksikisikute kollektiivsed nõuded nii okupeerinud riigi õigusjärglase kui orjatööd kasutanud ettevõtete vastu.

Eestis on hinnanud okupatsioonikahjusid okupatsioonirežiimide repressiivpoliitika uurimiskomisjon, mis lõpetas töö 2004. aastal.