Statistika järgi elab iga neljas Euroopa Liidu laps vaesusriskis, täpsemalt Eestis on selliseid lapsi 22,3 protsenti.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgi tuleb lastele tagada haridus, tervishoiuteenus, majutus, vaba aeg ja tasakaalustatud toitumine. Eurostati andmetel elas 2014. aastal EL-is vaesusriskis 26 miljonit last (nooremad kui 18), mis teeb 28 liikmesriigi kohta 27,7 protsenti.

Vaesusriskis elavaid lapsi on kõige rohkem Rumeenias (51%), Bulgaarias (45,2%) ja Ungaris (41,4%). Kõige vähem aga Taanis (14,5%), Soomes (15,6%) ja Rootsis (16,7%).

Euroopa Komisjon võttis 24. novembril vastu resolutsiooni, millega nõutakse, et liikmesriigid tagaksid kõikidele igas vanuses lastele juurdepääsu tasuta, kaasavale ja kvaliteetsele riiklikule haridusele.

"Selle olukorra on loonud kärpepoliitika ja asi läheb pidevalt halvemaks," ütleb raportöör Inês Cristina Zuber. Vasakpoolsete liitfraktsiooni ja Portugali esindava saadiku sõnul peavad liikmesriigid tagama nii lastele kui ka nende vanematele ligipääsu haridusele, raviteenusele ja sotsiaalkindlustusele.

Vaesus ei tähenda vaid rahalist kitsikust. Peale selle, et peredel on raskusi põhivajaduste tagamisega nagu riided ja eluase, käib vaesusega kaasas ka sotsiaalne tõrjutus ning puudulik ligipääs kvaliteetsele tervishoiuteenusele ja haridusele.

Probleem on laste alatoitumus. UNICEF-i eelmise aasta ülevaate põhjal on Eestis, Kreekas ja Itaalias võrreldes 2008. aastaga kahekordistunud laste hulk, kes ei saa ülepäeva süüa liha, kana või kala.

Raskeimas olukorras on üksikvanemate, eelkõige üksikemade lapsed.

ERR