Urmas Paet, Euroopa Parlamendi saadik, Reformierakond

Mitu aastat on möödas sellest, kui tõstatasin teema, et kõik Eesti sünnijärgsed kodanikud võiksid mõne teise kodakondsuse kõrval väärikalt ja seadust rikkumata omada ikka ka Eesti passi ja kodakondsust, kirjutab endine välisminister ja Europarlamendi saadik Urmas Paet 4. jaanuari Eesti Päevalehes.

Nii oleks inimlik ja Eesti riik ei paneks oma kodanikke täiesti ebavajaliku valiku ette - kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsus. Me kõik teame, et vähemalt kümned tuhanded eestlased on üle maailma laiali paisatud.

Kahjuks pole siiani midagi muutnud. Ikka ütleb kodakondsusseadus, et Eesti kodanik ei tohi olla ka mõne muu riigi kodakondsuses ning samas põhiseadus välistab võimaluse sünnijärgset Eesti kodakondsust ära võtta.

1. aprillil 1995 jõustunud kodakondsuse seaduse kolmas paragrahv sätestab, et isik, kes lisaks Eesti kodakondsusele omandab sünniga ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab 18aastaseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või selle muu riigi kodakondsusest.

See piirav kodakondsusseaduse säte tuleb ära muuta ja lubada ka selle seadusega sünnijärgsetele Eesti kodanikele topeltkodakondsust. Praeguse olukorra jätkumine peletab Eestist ja Eesti kodakondsusest eemale need õiguskuulekad inimesed, kes ei taha seadust rikkuda ning sunnib eri kodakondsuses olevaid lapsevanemaid ebamoraalse valiku ette - kas lapsele võtta ema või isa kodakondsus, juhul kui üks vanematest on Eesti kodanik.

Täismahus artiklit loe Päevalehest.