Me teame, et Eesti õpilased tõusevad PISA testis esile heade aineteadmistega. Huvitav on aga võrrelda teiste riikidega eesti õpilaste koolis õnnelikuna tundmist või arvamist, et kool on ajaraiskamine.

PISA 2012. aasta testi tulemused näitavad, et Eesti õpilaste teadmised matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes on väga kõrged.

Teise huvitava faktina väärib esiletõstmist asjaolu, et sotsiaalmajanduslik taust ei mõjuta Eestis eriti õpilaste õpitulemusi. See eristab meid teistest riikidest. Seda loetakse välja andmetest, mis näitavad, kui palju on madala sotsiaalse taustaga ja vähemkindlustatud perede laste hulgas edukaid õpilasi.

Rohkem kui kolmandik madala sotsiaalmajandusliku taustaga Eesti õpilastest kuuluvad oma teadmiste poolest parimate õpilaste hulka. Madala sotsiaalmajandusliku taustaga edukate õpilaste osakaal Eestis ületab enamikke Euroopa riike, välja arvatud Šveits ja Liechtenstein.

Lisaks Eestile iseloomustavad kõrged õpitulemused ja nõrk sotsiaalmajandusliku tausta mõju ka Soome, Kanada, Jaapani, Korea, Hongkongi.

Fakt: Eesti õpilased hilinevad ja puuduvad koolist rohkem kui OECD riikides keskmiselt.

Puudumine on tõsine probleem, sest võib viia haridustee katkemiseni ja omab seetõttu kaugeleulatuvaid tagajärgi inimese heaolule hilisemas elus. Kuna Eestis on väljalangevus haridusest kõrge, on eriti oluline jälgida hilinemist/puudumist.

Selgub, et nõrk kuuluvustunne koolis ja kriitiline suhtumine kooli soodustavad tundidest põhjuseta puudumist. Näiteks ennast koolis õnnetuna tundvatest õpilastest 35% puudus tundidest põhjuseta, samas õnnelike õpilaste seas oli puudujate osakaal 28%.

Õpilastest, kes pidasid koolis käimist ajaraiskamiseks, oli koguni 44% puudunud põhjuseta. Eestis puuduvad rohkem poisid, vene õppekeelega koolide õpilased, madalama sotsiaalse taustaga perede lapsed.

Kui õnnelikud on Eesti õpilased? Fakt: rahvusvahelises võrdluses on Eesti õpilased kõige vähem õnnelikud.

Kõige õnnelikumaks peavad ennast koolis 15-aastased noored arengumaades nagu Indoneesia, Albaania, Peruu ja Tai, kus aga õpitulemused on madalad. Siiski on koolisüsteeme, kus õpilased tunnevad ennast õnnelikuna, saavad häid tulemusi ja sotsiaalse tausta mõju õpitulemustele on pigem nõrk. Euroopas on sellisteks näideteks Šveits, Liechtenstein ja Holland.

Eesti õppekeelega koolis on õnnelikke õpilasi suhtarvuna rohkem kui vene õppekeelega koolis. Samas ei sõltu õpilaste õnnelikkus nende soost või sellest, kas tegu on linna- või maakooliga. Selgub, et kuuluvustunne ja õpitulemused on Eestis seotud: mida paremini õpilane tunneb ennast koolis, seda paremad on õpitulemused.