Kes 7. augustil Hiiumaa pealinna Kärdlasse satub, saab erakordse võimaluse külastada ühe päeva jooksul koguni 15 kohvikut, mis kõik avatud vaid selle ühe päeva.
Nimelt korraldatakse  Kärdlas juba neljandat aastat kohvikutepäeva, kus kõigil kohalikel võimalus oma kulinaaria- ja pagarikunstialaseid oskusi näidata ja külalisi maitsva kohviga meelitada.
Kohvijoomisel on Kärdlas pikad traditsioonid – ega ilmaasjata teised hiidlased Kärdla kandi inimesi kohvilähkriteks kutsunud!
Kuigi avaliku kohvijoomise algusaega Kärdlas on raske täpselt nimetada, jääb see ilmselt 1850. aastatesse.
1829.  a. käivitasid parunid Ungern-Sternbergid  edukalt Kärdlas kalevivabriku. See oli pikk protsess, mis nõudis   palju nii aega, raha kui teadmisi. Järk-järgult said valmis hiiglaslikud tootmishooned, kerkisid tööliste elumajad, pandi paika töö- ja puhke-ajad, trahvid ning tunnustamine. Kusagilt ja kuidagi ilmus ka kohvijoomise komme.
Ilmselt algas see või vähemalt levis laiemalt ühe prantslasest värvimeistri August Briancourt`i (kelle nime kohalikud hääldasid “Priiankru”) ja tema toimeka mamsli eestvedamisel. Mis toimus Kärdlas ehk Kertellis 19. aastasaja keskel, me muidugi pigem aimame, kui teame.
Kindel on ainult see, et vabrikuinimeste koosviibimisi, kus kindlasti ka kohvi joodi, toimus mitmel puhul. Kas aga see kohv ikka kohviubadest tehtud oli või milleski muust, pole päris kindel.
Helgi Põllu kirjutab Kärdla kohvikute kodulehel Hiiumaa kohvi ajaloost alljärgnevalt:
“Eesti Rahva Muuseumi arhiivist loeme hiidlaste kohvist, et see valmistati kodusel teel nisust, selle puudumisel igast muustki viljast. Tarvitati ainult üht liiki vilja, mitte segu. Varem kasvatati kohvi jaoks „kohviuba”. See oli mingisugune madal liblikõieline taim, viha maitsega. Tunti ka kohvi valmistamist munast ning rukkijahust. Klopitud munast ja jahust tehti taigen, mis ahjus pruunistati. Seejärel lisati sigureid ja sellest segust jahvatati kohvitegemiseks jahu. Selline kirjeldus pärineb 1939. aastast. Samas väidetakse, et kohv tuli külas üldisemalt kasutusele 30–40, mõnel pool 50 aastat tagasi ehk siis ca 1880.–90. aastatel. Mälestusi võrreldes võime öelda, et Kärdla vabrikurahval oli edumaa olemas ning tuline õigus kohvilähkri nime kanda.”
Lähemalt saab kohvikutest ja nendes pakutavatest hõr-gutistest lugeda kodulehelt:  www.15kohvikut.ee
Kärt Ulman