Riigikogu kiitis 16. märtsil lõpphääletusel heaks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatused, mis kehtestavad Eestisse saabuvatele varjupaigataotlejatele kindlad kriteeriumid, kohustavad läbima kohanemisprogrammi, õppima eesti keelt ning austama Eesti seadusi ja kultuuri.

Vastu võetud seadusemuudatused vähendavad rahvusvahelise kaitse saajatele mõeldud sotsiaaltoetusi, kaotavad riigi kohustuse hüvitada munitsipaalkorteri remondi- ja sisustamise kulusid ning kahandavad oluliselt kohustust hüvitada eluaseme üürikulu.

Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse poolt hääletas 65 saadikut ja erapooletuks jäi 19 saadikut.

Muudatuse kohaselt toetab riik vajadusel pagulast ühekordselt üürilepingu sõlmimisega seotud kulude hüvitamisel kuni kuue toimetulekupiiri määra ulatuses perekonna kohta. Maksimaalne võimalik toetus perekonna kohta on sellisel juhul kuni 780 eurot.

Seaduse peamine  eesmärk on üle võtta Euroopa Liidu direktiivid rahvusvahelise kaitse seisundi andmise nõuete kohta ning rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuete kohta.

„Seadusemuudatused annavad Eestisse saabujatele väga kindla raamistiku ning loovad tingimused lõimumiseks Eesti ühiskonnaga. Mida selgemad on riigi seisukohad, seda kindlamalt tunnevad end nii Eesti elanikud ja ka siia saabujad," ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt.

Lisaks kohustuslikule kohanemisprogrammile ja keeleõppele näeb seadus ette, et otsus varjupaigataotleja ümberpaigutamiseks või -asustamiseks Eestisse peab olema tehtud võimalikult kõrgel tasemel, valitsus on kohustatud kaasama otsustusprotsessi ka Riigikogu.

Eestisse saabuvad ainult need põgenikud, kelle kohta Eesti riik on otsuse juba langetanud ja kelle tagapõhja on uuritud, samuti on võrdsustatud pagulaste ja Eesti elanike sotsiaaltoetused.

Politsei -ja Piirivalevamet koostab turvaliste päritoluriikide nimekirja, kust varjupaigataotlejaid vastu ei võeta. Seadusemuudatus näeb ette, et need, kes tingimusi ei täida, ei saa ka Eestisse jääda.

Seadus jõustub 1. mail 2016.

Seaduse rakendusaktid töötavad välja siseministeerium ja sotsiaalministeerium.