Eestis viidi 18. märtsi varahommikul läbi terve kaitseväe ulatuses valmisoleku õppus, mille raames kaitseväe juhataja kontrollis kaitseväe üksuste ja staapide valmisolekut ja kiirreageerimisvõimet võimalike ohtude korral, väe- ja objektide kaitset ning ümber paiknevust. Samaaegselt harjutati kaitseväelaste teavitamist ja kogunemist ning staabiprotseduure.

Õppustel osalesid kõik kaitseväe rahuaja üksused. 1. Jalaväe brigaadi allüksused liikusid Tapalt Jõhvi ümbrusse ja 2. Jalaväe brigaadi kaitseväelased koondusid Võrru. Osa kaitseväe struktuurist saabus Ämari ümbrusse.

Järgmisel päeval kontrolliti kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase ja Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili otsusel ka Kaitseliidu rahuaja üksuste valmidust reageerida võimalikele ohtudele. Õppuse peamised eesmärgid olid kontrollida Kaitseliidu teavitussüsteemi ja üksuste valmisolekut. Õppus toimus üle Eesti. Mõned Kaitseliidu üksused harjutasid ka ümberpaiknemist.

Kaitseliidus on tänapäeval 16,000 liiget ja ta arvuline koosseis aeglaselt kasvab. See moodustab olulise osa riigi kaitsestruktuuridest. Kaitseliit jaguneb maakondade alusel malevateks, mis omakorda koosnevad lahinguüksustest, võitlusgruppidest ja sisekaitse üksustest. Kaitseliidu üksused on võimelised kiiresti katma terve Eesti Vabariigi territooriumi tugeva turvavaibaga.  Lisaks ülalnimetatud üksustele kuulub Kaitseliidu alluvusse 2,000 naiskodukaitse liiget. Neist osa on saanud staabiassistendi väljaõppe, võimaldades Kaitseliidu staapidel tegutseda 24-tunnise ajagraafikuga. Samuti kuulub Kaitseliidu noorteorganisatsioonidesse (Kodutütred ja Noored Kotkad) üle 6,000 liikme.

Seega osales nendel õppustel riiklikus ulatuses ja struktuuriliselt üle 20,000 mehe ja naise.

Teadaolevalt on tegemist esmakordse üleriikliku ulatusega kiirrreageerimisõppusega. Kaitseväe informatsiooni kohaselt ei ole stsenaariumid, mida kaitsevägi harjutas, avalik informatsioon.

Priit Parming