Eestist sai läinud nädalal Euroopa Nõukogu eesistuja, 25. mail toimus eesistumise üleandmise tseremoonia ka Strasbourgis. Kuigi välisminister Marina Kaljurand ütles eesistumist üle võttes, et põhimõttelisi muutusi Eesti eesistumine kaasa ei too, siis ometi püütakse senisest enam keskenduda inimõigustele internetis.

47 Euroopa riiki ühendav Euroopa Nõukogu tegutseb peamiselt inimõiguste, demokraatia, ning õigusriigi, sealhulgas ka hariduse ja kultuuri arendamise küsimustega.

"Kuue kuu jooksul on Eesti välisminister Marina Kaljurand Euroopa Nõukogu esinägu ja töö juhataja Ministrite Komitees," rääkis Eesti suursaadik Strasbourg'is Katrin Kivi.

Kardinaalset pööret Eesti oma eesistumisega muidugi ei tee ja peateemadeks jäävad ikka võrdõiguslikkus ja lastekaitse, kuid rohkem tahab Eesti suunata oma nägu interneti poole. Inimõigused internetis ja võrdõiguslikkus läbi IKT prisma on need, mida tahetakse käsitleda. Seda suunda ka toetatakse.

Strasbourg'is Annika Haasi näitusega "Meie mustlased" Eesti eesistumist avanud kultuuriminister Indrek Saar rõhutas, et oluline on mõista, et Euroopa Nõukogu seisab põhiväärtuste eest ja praegu saab Eesti asetada oma rõhuasetused teemadele.

"Tänases päevas, kus maailm on natuke liigestest lahti, kui kunstiliselt öelda, siis on eriti oluline, et see organisatsioon on aktiivne ja rõhutab neid väärtusi, mille eest ta seisab," sõnas Saar.

Eesti Euroopa Nõukogu eesitumine kestab novembrini, mil tooli võtab Eestilt üle Küpros.

VES /ERR / PM