Tänapäeva Ukraina ja Lõuna-Venemaa aladel kunagi elanud inimeste geene leidub tänapäeval kõikjal Euroopas elavatel inimestel.

USA Harvardi ülikooli teadlaste sõnul leidis neli ja pool tuhat aastat tagasi aset rahvasteränne idapoolsetelt aladelt Kesk- ja Lääne-Euroopasse ning sellega jõudis Euroopasse näiteks ka ratas.

Uurijad tegid laialdase DNA-uuringu, milles uuriti iidsete inimeste jäänuseid.

Esimesed Homo sapiens´i liigi esindajad, kes olid kütid-korilased, saabusid Euroopa aladele umbes 45 000 aastat tagasi Aafrikast läbi Lähis-Ida.

Esimesed Lähis-Ida farmerid saabusid Euroopa aladele hiljem, umbes 8000 aastat tagasi. Teadlaste arvates segunesid need kaks inimgruppi ning neist said eurooplaste esivanemad. Kuid on veel kolmas grupp, kelle geene on eurooplastes samuti.

Harvardi teadlased uurisid Euroopa aladel 3000 – 8000 aastat tagasi elanud 69 inimese jäänuseid. Uuringusse kaasati juba varem uuritud 25 iidse inimese DNAd. Nende seas on ka Itaalia Alpidest leitud jäämees Ötzi, kes elas 5300 aastat tagasi.

DNA-analüüs näitas põlluharijate liikumist Lähis-Idast Euroopasse. Teadlaste jaoks oli aga üllatus see, et Venemaa ja Ukraina aladel elanud karjakasvatajad ja Kesk-Euroopa nöörkeraamika kultuuri esindajad olid lähedalt suguluses.

Uurimisrühma juhi David Reichi sõnul saabus Euroopa idaosast Kesk-Euroopasse üsna suur inimmass. Nende iidsete inimeste geene leidub seni kogu Euroopa rahvastikus, eelkõige aga Euroopa põhjaosas.