Kümne aasta eest põhiharidusega piirdunud noored teenivad nüüd kuus keskmiselt 650-eurost brutopalka. Keskharidusega töötajate palk on 174 eurot kõrgem.

2005.–2009. aastani lõpetas Eestis põhikooli 88 000 last. 2014. aasta alguses oli neist koguni iga viies jäänudki ainult põhiharidusega. Nad võisid küll alustada gümnaasiumis õppimist, kuid polnud ka aastaid hiljem lõputunnistuseni jõudnud.

Viie aasta peale kogunes selliseid noori pisut üle 18 000, umbes Viljandi linna jagu. Hariduse sel tasemel pooleli jätmine aga tähendab, et neil noortel on oht jääda palgavaesusse – olukorda, kus nad töötavad küll täiskoormusega, kuid ei saa eluks vajalike kulutuste katmisega hakkama.

Nimetatud 18 000 noore hulgas on aga neidki, kes on gümnaasiumiharidust välismaale omandama läinud. Kui nad on pikalt ära olnud, pole nende edasisest haridusteest Eesti registrites palju teada. Osal aga keskkooliõpingud lihtsalt venivad – olgu põhjused seotud välismaal veedetud vahetusaastaga või näiteks terviseprobleemidega.

Teisalt on mure ka kutsekeskharidusega, kuhu läheb ligi 30% põhikoolilõpetajaid, aga kus õpingud katkestab juba esimesel aastal iga neljas õppur. Kui nad siiski õpinguid jätkavad, siis enamasti teisel erialal – selgusele jõudmine võtab aega.