Reedel, 17. juunil möödub 76 aastat sellest, kui Nõukogude Venemaa okupeeris Eesti ja teised Balti riigid.

Ajalehes “Meie Kodu” (8. juuni 2016) kirjutab vil! Raivo Kalamäe, et kuigi see kuupäev pöördepunktina omab meie vabariigi annaalides sama tähtsat kohta nagu 24. veebruar ja 20. august, paneb teda imestama, et rahva tragöödia algpunkt pole leidnud erilist märkimist ei elektroonilises ega trükimeedias ega ka riiklikes ja ühiskondlikes ettevõtmistes ja eluavaldustes.

On dokumentaalselt tõestatud, et venelased planeerisid Balti riikide anastamist pikalt ja põhjalikult ette juba enne nn Abistamispakti sõlmimist koostatud kava kohaselt, mis hõlmas nende terve 8. armee ja mere- ning õhuväe tegevust.

Serovi küüditamisplaanid valmisid juba enne 1939. a. Okupatsioon oli abistamispaktiga alustatud kava pöördepunktiks ja kogu järgneva lavastuse eelduseks. Meiepoolne sellest vaikimine aitab venelaste valepropaganda levitamisele ja aktsepteerimisele kaasa, kirjutab Kalamäe.

Artiklis on kirjas, et peale venelaste väljalöömist tehtud põhjalike uuringute järgi oli Eesti elanikkonna kaotus 134 116 isikut. 1939. a. rahvaloenduse järgi elas Eestis 1 134 000 elanikku.

1941.a. oli ainult 989 884 järgi jäänud. Puudujääk 134 116 isikut. Kui sellest lahutada 19 680 saksa ümberasujat, ongi kaotus 114 456 inimest.