Sügisel põhjalikumalt avalikustatavast toitumise uuringust selgub, et imevähe Eesti lapsi sööb magusat soovituslikus piiris, täiskasvanud söövad aga liiga palju liha ja liiga vähe köögivilju.

Esimesed eestlaste toidutarbimist valgustavad tulemused avalikustati eelmisel nädalal Tasakaalustatud toitumise konverentsil. Väga mastaapses rahvastiku toitumise uuringus analüüsiti 4906 eestlase toitumist ja selle eesmärk oli välja selgitada, kuidas Eesti inimesed nii kodus kui ka väljas toituvad.

Hea uudis on, et eestlane sööb varasemast rohkem puuvilju. Halb uudis on, et Eestis on murettekitav trend: lapsed söövad metsikult magusat. Köögivilju peaks keskmine eestlane tarbima kaks-kolm korda rohkem, liha aga mitu korda vähem.

Kuid kõige kehvem lugu on eestlaste maiustamisega: eestlased söövad liiga palju suhkrut. Kõige rohkem paneb andmeid vaadates muretsema laste magusatarbimine.

Tervise arengu instituudi (TAI) seire ja hindamise osakonna juhatajale Eha Nurgale valmistaski kõige suurema ehmatuse see, kui palju lapsed magusat tarbivad: „Ma uskusin, et see on suur [protsent], aga ma ei uskunud, et see nii suur on. Teismelistest poistest liialdab magusaga 87%.

Eesti toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp leiab, et teismeliste magusatarbimist võib stressiga seostada. „Konkureerimine algab ju lasteaiast saadik,” ütleb ta. „Toitumine ja toiduained ei ole ainus põhjus,” lisab ta siiski. Mis põhjus noorte magusaisul ka ei oleks, see avaldub laste ülekaalus.

Üks näitaja annab põhjust rõõmustamiseks: täiskasvanud on lõpuks asunud puuvilju sööma. Kuid porgandit-kaalikat-tomatit ja muid kasulikke köögivilju süüakse liiga vähe. Keskmine eestlane peaks köögivilju taldrikule tõstma kaks-kolm korda rohkem. Muu hulgas soovitataksegi siiani ülipopulaarne tärkliserikas kartul  asendada köögiviljadega.