Riik ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) ostsid 22. juunil Narva Aleksandri suurkiriku pankrotipesast välja. Lõplik ostuhind oli 375 000 eurot, millest poole tasus riik ja poole EELK.

Peaminister Taavi Rõivas ütles 9. juunil, kui otsus vastu võeti, et tegemist on küllaltki põhimõttelise otsusega. "Iseenesest ei ole seda kommet, et riik omandaks kirikuid. Meil on selge poliitika, et riik ja kirik on lahus Eestis," ütles Rõivas, ja lisas, et ostmisel võeti arvesse asjaolu, et tegemist sakraalhoonega, millesse Eesti riik on juba miljoneid eurosid investeerinud. Rõivase sõnul saaks seda hoonet kasutada ka kontserdisaalina.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on kiriku päästmine avalikes huvides mõistlik ja vajalik. „Mul on hea meel, et jõudsime võlausaldajatega kokkuleppest kiiresti reaalse ostutehinguni ja nüüd saab hakata kavandama kirikuhoone edasist kasutamist,“ ütles Pevkur.

EELK peapiiskop Urmas Viilma avaldas tänu kõikidele annetajatele, kes panustasid kirikuhoone väljaostmisse. “Heas koostöös riigiga oleme suutnud Narva Aleksandri suurkiriku pankrotipesast välja osta. See ei oleks olnud võimalik ilma väga paljude annetajate toeta,“ märkis Viilma.

Lisaks Narva Aleksandri suurkirikule päästeti pankrotipesast ka Sininõmme kalmistu, Vaivara vana ja uus kalmistu, vallasmälestised ning ajaloolise ja kunstilise väärtusega esemed. Ostetav vara läks siseministeeriumi omandisse ja kalmistud antakse Vaivara vallale tasuta üle.

Järgmise sammuna esitab kultuuriministeerium koostöös siseministeeriumi ja rahandusministeeriumiga oktoobris valitsusele visiooni selle kohta, millise sisu hoone lisaks kiriklikule teenimisele saab.

Riik on seni kiriku taastamisse investeerinud 2,5 miljonit eurot. Narva Aleksandri kirik pühitseti 28. mail 1884. aastal. Suurkiriku nimetuse omistas kirikule president Lennart Meri 2000. aastal.