Tartu ülikooli psühholoogia instituudis tehtud uurimus näitas, et Eesti lapsevanemad on passiivsed oma lapse tegevuse suhtes nutitelefonides. Vanemad tõdesid, et lapsed võiksid nutitelefonides vähem aega veeta. Sama arvasid ka lapsed oma vanemate kohta, mis näitab, et vanemate harjumused nutitelefoni kasutuses peegeldavad laste harjumusi ning nende muutmiseks peaks lapsevanemad näitama eeskuju.

On ennustatud, et nutitelefonide kasutajate ülemaailmne arv kasvab sel aastal umbes 2,16 miljardi inimeseni. Kuna nutitelefonide areng on olnud kiire, nende soetamine järjest odavam ning lapsevanemad soovivad lastega kiiresti kontakti saada, siis on uurimustöö autor Rine Pent arvamusel, et mobiiltelefonide soetamise iga muutub järjest nooremaks.

Uurimaks, kuidas Eesti lapsevanemad ja lapsed nutitelefone kasutavad ja sellesse suhtuvad, kaasas Pent uuringusse 244 Eesti inimest: 122 last vanuses 8–10 ning 122 lapsevanemat. Laste ja nende vanemate sõnul kasutavad nad nutitelefone peamiselt suhtluse eesmärgil. Kui lapsed kinnitasid, et vanemate peamiseks tegevuseks nutitelefonis on suhtlus, siis vanemate hinnangul on laste peamiseks tegevuseks aga mängimine.

VES / ERR