Taaskasutusmaterjalist tuub sobib igale eale ja igale figuurile ning tegemist on Eesti oma firmaga.   Fotod: tuub.ee

“Pane buff kaela, täna on külmem ilm,” olen ka oma pojale öelnud, mõtlemata täpsemalt, mis sõna ma nüüd ütlesin, on ta nõrga b või tugeva p-ga alguses, kas lõpus on f-id või hv, kirjutab Egle Heinsar kultuur.err.ee arvamusrubriigis.
Tegemist on kaelussalliga, mida saab kanda mitut moodi – peapaela, salli või suisa randmesoojendajana. Selle kahekihilise riidetüki looja on Hispaanias, täpsemalt Barcelonas tegutsev ettevõte Buff. Ettevõte on tegutsenud aastast 1992, meie mail on nende kaelus populaarsust kogunud ehk viimasel kümnendil, kui mitte vähemgi aega.

Mina tahaks jubedalt kirjutada seda sõna tugeva p-ga, samas tavaliselt nii kiiresti tootenimetusest üldnimetust ja seega mugandit ei saa. Teisalt ei tule eesti keele suulises jutus sugugi hästi välja, kas sõna alguses on tugev või nõrk sulghäälik, vahet teeme konteksti järgi, kas jutt käib bussist, mis sõidab, või pussist, teatavat sorti noast. Nii nagu koolipõlves peab igaüks selgeks saama, mis tähega algab garaaž. Eks selle sõna – buffi – muganemist näitab ainult aeg. Võimalus on ka, et kasutatakse siiski muid üldlevinud sõnu, mis asja sisu samuti edasi annavad: kaelus, sall või liitsõnana kaelussall.

Teine uus riideese, mis sarnasel moel omaette nimetusena käibel, on tuub. Värskendaval kombel on see päris Eesti enda oma ja kirjapildiga ei ole vigurdatud: ongi t u u b, kirjutame nagu hambapastatuubi. Tegemist on taaskasutatud materjalist tehtud riidetükiga, mida saab kanda kleidi, seeliku, särgina, ja samamoodi nagu buffi, ka sallina kaelas. Teatav sarnasus tuubiga on täitsa olemas, hoiab tihedalt keha ümber nagu tuubki ümber hambapasta.