Norra valitsus otsustas lõpetada katsed e-hääletusega, sest valijate kartus nende häälte paljastumise kohta õõnestab demokraatiat. Lisaks on e-valimised kurnavad riigi rahakotile.

Lisaks ei tõstnud e-hääletuse võimalus valimisaktiivsust, ega tõmmanud kaasa uusi valijagruppe, näiteks noori, nagu algselt loodeti.

“Norra valitsus soovib selle otsusega tõsta valimiste usaldusväärsust,” teatas Norra valitsuse pressibüroo pärast sellekohast arutelu parlamendis.

“Kuigi “lai poliitiline soov” kasutada internetihääletust pole kadunud, on valitsus jõudnud järeldusele, et see ei ole hetkel kõige pakilisem meede, mille peale raha ja aega kulutada."

Juba 2013. aasta septembris teatas ka Norra Sotsiaaluuringute instituut, et turvaeksperdid on seoses Norra e-valimiste süsteemiga tõstatanud mitmeid probleeme.

Valijatel on hirm, et hääled muutuvad avalikuks ning see võib kahjustada demokraatlikke protsesse. Ka on väljendatud muret selle üle, et internetihääletus toimub “kontrollimata keskkonnas”, kus valijat saab mõjutada ning hääletamisel pole tagatud, et hääletamine on salajane.

Samast uuringust ilmnes ka probleem, et eelmise aasta valimistel suutis vähemalt 1% valijatest hääletada koguni kaks korda – eelhääletusel ning siis uuesti valimispäeval.

Norras kasutati e-hääletust 2011. aastal ja 2013. aastal riiklikel ja kohaliku omavalitsuste valimistel.

Kokku kasutas 250 000 hääletanud norrakast e-hääletuse võimalust 70 000 valimisealist kodanikku ehk 38% valijatest.