Eesti Euroopa Liidu eesistumine liigub kavandatust pool aastat varasemaks ehk 2017. aasta teise poolaastasse.

Eesti teatas oma paindlikkusest eesistumise korraldamise osas vahetult pärast Ühendkuningriigi otsust lahkuda Euroopa Liidust. Kohe käivitati ka ettevalmistused, mis arvestavad uue võimaliku perioodiga.

«Arvestades Ühendkuningriigi referendumi järel tekkinud olukorda, oli valitsuse veendumus juba juuni lõpus, et Eesti on vajadusel väljakutseks valmis eesistumise planeeritust varem enda peale võtma,» lausus peaminister Taavi Rõivas. «Eesistumine ei ole asi, millega mängida kuuma kartulit või kaubelda selle ajastusega siseriiklike sündmuste tõttu - kui on vaja, siis tuleb see ära teha. Nüüd on olemas lõplik selgus ja me saame kiirendatud korras jätkata juba alustatud ettevalmistustega.»

Ühendkuningriik teatas 20. juulil oma otsusest loobuda eesistumisest 2017. a. teisel poolaastal. Eesti planeeritud eesistumine oleks alanud  Ühendkuningriigi järel ehk 2018. aasta alguses.

Kuna Belgia võimaliku eesistumise osas Ühendkuningriigi asemel konsensust ei leitud, tehti konsultatsioonide tulemusel ettepanek liigutada eesistumisi kuue kuu võrra varasemaks.