Mida rohkem keeli inimene oskab, seda paindlikum on tema ajutegevus. Nii väidab rühm vene ja soome teadlasi, kes uurisid katsealuseid elektroentsefalograafi all.

Juri Širov Moskva kõrgemast majanduskoolist ning Lilly Kimppa ja Teija Kujala Helsingi ülikoolist palusid 22 katseisikul – kümnel mehel ja 12 naisel, keskmises vanuses 24 eluaastat – kuulata, elektroodid peas, mitmesuguste sõnade helisalvestisi.

Osa sõnu oli katseisikute emakeeles, osa neile tuntud võõrkeeles, osa aga lausa tundmatus võõrkeeles. Pärast tundmatu sõna kuulmist tõusis katseisikute ajuaktiivsus.

Teadlaste väitel selleks, et saadud uut infot töötleda. Selgus, nagu teadlased ka ajakirjas Scientific Reports ka kirjutavad, et mida rohkem võõrkeeli katseisik tundis, seda kiiremini naasis tema ajutegevus pärast tundmatu sõna kuulmisele järgnenud tõusu taas tavaolekusse.

See tähendab teadlaste sõnul, et katseisik sai infotöötlusülesandega hõlpsamini hakkama.

Nii võib siis teha esialgse järelduse, et mida suurem on inimeste keelteoskus, seda nobedam on tema aju menetlema uusi sõnu.