Kultuuriministeerium teatas, et Kuressaare bussijaam tunnistati kultuurimälestiseks. Ainus 1980. aastate arhitektuurile iseloomulik bussijaama hoone Eestis täidab praeguseni oma algset funktsiooni.

Kuressaare linnale kuuluv bussijaama hoone on silmapaistev autoriarhitektuuri näide. Valdavalt ühekorruselisel hoonel on säilinud algne maht, plaanilahendus, ehitusmaterjalid ning välis- ja sisekujundusdetailid. Kuressaare bussijaama projekteeris arhitekt Maie Penjam ning hoone ehitati 1984. aastal. Sisearhitektid on Tiiu Pai ning Tiia Savi.

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on oluline ja igati põhjendatud mälestiste nimekirja tasakaalustamine ja kaasajastamine selliselt, et see hõlmaks paremaid näiteid ka Eesti uuemast arhitektuurist. „Kuressaare bussijaam kõneleb väga hästi sellest, kuidas 1980. aastatel sobitati moodsa monumentaalse vormiga ehitist vanalinna vahetusse lähedusse. Selleks kasutati punast telliskivi ja s-kiviga kaetud kaldkatuseid. Ka hoonet ennast on liigendatud,“ kirjeldas Jänes.

Muinsuskaitsenõunik lisas, et kultuurimälestiseks tunnistamine ei takista kuidagi hoone edaspidist kasutamist. „Kuna nii suurt bussijaama kui 1980. aastatel ei ole täna enam vaja, planeerib linn sinna lisaks rajada noortekeskuse,“ selgitas muinsuskaitsenõunik.

1980. aastate arhitektuurist on seni kaitse alla võetud neli hoonet, need on Tallinna Linnahall, Paide kultuurimaja, Ugala teatrimaja  ja nüüd ka Kuressaare bussijaam.