Aastatel 2009-2012 tehtud inventuuri järgi on Eestis soid vaid 240 000 hektarit, see on 5,3% Eesti pindalast. Võrreldes 1950ndate aastatega on soode pindala vähenenud tähelepanuväärselt: kuni 2,8 korda. Seega on soode olukord Eestis oluliselt halvenenud.

Samas on tegu väga olulise osaga Eesti ja Euroopa ökosüsteemist, üksiti oleneb soodest paljude looduslike liikide käekäik. Ka kultuuriruumis on soodel olnud tähtis koht. Selline olukord on Eestimaa Looduse Fondi (ELF), Tartu ülikooli (TÜ) ja mittetulundusühingut Arheovisioon ajendanud alustama viieaastast koostööprojekti, mille siht on taastada Eestis ligi 5800 hektarit kuivendusest kahjustatud soid.

Projekti hõlmatud sooaladel parandatakse oluliste kaitsealuste liikide, nagu metsise, rabapüü, rabakonna, rabakiilide ja koerliblikaliste elukeskkonda. Arheoloogiliste uuringutega kantakse kaardile muistised ning aidatakse nõnda kaasa nende paremale kaitsele. Samuti koondatakse teavet kunagise inimtegevuse kohta sooaladel. Loodusoludele lähedast veerežiimi asutakse taastama Alam-Pedja looduskaitsealal Soosaare soo mahajäetud kaevandusalal, Agusalu looduskaitsealal Feodorisoos, Ohepalu, Tudusoo ja Sirtsi kaitsealal ning Lahemaa rahvuspargis Laukasoos.

Looduskalender.ee