Euroopa Komisjon otsustas pärast käesoleva eelarveperioodi vaheülevaatust, et Eestile eraldatud toetuste mahtu vähendatakse 35,4 miljoni võrra, sest Eesti majandus on edenenud oodatust paremini ning toetust vajavad aeglasemalt arenenud piirkonnad enam.

Kogu Euroopa Liidu 2014–2020 perioodi reguleerivas EL-i määruses on sätestatud, et komisjon vaatab käesoleval aastal üle liikmesriikide sisemajanduse koguprodukti (SKP), rahvamajanduse kogutoodangu (RKT) ja tööhõive näitajate 2012. aasta prognoosid ja reaalsed tasemed aastatel 2012–2014.

Kui liikmesriigil on nende näitajate arvestuses paremini läinud, siis vähendatakse tema struktuurivahendite (Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi) kogumahtu. Just nii juhtus ka Eestiga, kelle toetuste mahtu perioodiks 2014-2020 otsustati vähendada 35,4 miljoni võrra.

"Euroopa Liidu toetuste mõte on aidata kehvemal järjel riike jõukamatele järele. Meie eesmärk peaks olema saada nii jõukaks, et Euroopa Liit meid enam ei toetaks. Seda vahet jälgitakse ka jooksvalt ning statistika näitab, et Eesti on üldiselt saanud jõukamaks ja meie vahe Euroopa keskmisega on vähenenud," selgitas rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu. "See tähendab, et kogusumma 2014–2020 perioodil väheneb 35,4 miljoni euro võrra, mis moodustab ligikaudu ühe protsendi toetuste kogumahust."

Prognoositust kiiremini kasvanud majandusega riikide toetuse vähenemise arvelt vabanenud raha suunatakse ümber teistesse regioonidesse.

"Praegu suunatakse raha valdavalt Euroopa Liidu lõunapoolsematesse riikidesse, kuna nende majandus on prognoositust aeglasemalt kasvanud," selgitas Heinapuu.

Mille arvelt kärped tulevad, pole valitsus veel otsustanud.

Veel kaks kuud tagasi väitis rahandusministeerium, et Eesti toetuste maht ei vähene.