LED lampide teatud sagedusel vilgutamine võib Alzheimeri tõvega seotud ajukahjustusi leevendada, näitasid hiirte pealt tehtud katsed.

Alzheimeri tõbi on äärmiselt tõsine ja levinud haigus. Üle maailma kannatab selle  käes 46,8 miljonit inimest. Tõve traagika seisneb selle vastase ravi puudumises ning võimalike lahenduste otsimisega tegelevad teadlased üle maailma.

Eelmisel nädalal tulid Massachussetsi Tehnoloogia Instituudi (MIT) teadlased ajakirjas Nature välja uue, lootustandva avastusega. Hiljutised uuringud näitavad, et Alzheimeri tõbi halvab aju signaalide töötamise ja neuronite omavahelise töö. Konkreetsemalt nimetatakse Alzheimeri tõvega seotud neuronite töötamist ja omavahelist suhtlemist Gamma rütmiks. Lihtsustatult öeldes peab aju mälestuste säilitamiseks, analüüsimiseks ja üles leidmiseks töötama teatud rütmiga. Alzheimeri patsientidel hakkab see rütm aga tasapisi kaduma ning kujundlikult öeldes oleks keegi justkui nende rütmi maha keeranud. MIT teadlased, eesotsas neuroteaduse professori Li-Huei Tsaiga üritasidki katsetada, kas mingil moel saaks seda rütmi taastada.

Katses kasutasid teadlased hiiri, kellele arendati Alzheimeri tõve soodumus. Samuti polnud neil veel Alzheimeri haigusele omaseid sümptomeid. Küll aga olid neil juba «rütmihäired». Eksperimendis stimuleeris uurimisrühm hiirte hippokampusesse rütmi, kasutades selleks optogeneetika tehnoloogiat (lihtsustatult öeldes, puuriti imepisikese puuriga hiirte kolpa auk, neid nii valgusega kokku viies). See tähendab, et teadlased suudavad geneetiliselt muudetud rakke kindlas rütmis valgust lastes kontrollida. Nii suudeti mõjutada ajurakke, mis hiirte gamma rütmiga tegelesid. Pärast tunnist stimulatsiooni vähenes kahjulike rakkude tase 40 – 50 protsenti.

Seejärel hakkasid nad aga uurima, kas väheminvasiivsel meetodil saaks sama saavutada, sest inimaju sel viisil puurida on keeruline. Nii hakkasid nad otsima muid valguse ajju viimise viise. Asi tipnes sellega, et hiired pandi samas rütmis vilkuva valgusega tuppa, seega jõudis valguse rütm ajju nende silma kaudu. Sarnaselt puurimisega, vähendas see tehnika kahjulike rakkude taset 50 protsendi võrra.

Teisalt rõhutavad uuringu autorid, et rakud taastusid pärast 24 tundi ning edu kehtis hiirte puhul, kel oli Alzheimeri tõve varajane staadium. Seejärel uurisid nad aga kuidas mõjub pikaajalisem ravi ning milliseid tulemusi annavad hilisemas etapis haigust põdevad hiired – tulemused olid lootustandvad.

VES / tehnika.postimees.ee