Suhtelises vaesuses elas 2015. aastal 21,3% ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet.

2015. aastal elanikkonna sissetulek suurenes ja sissetulekute ebavõrdsus vähenes mõne protsendipunki võrra. Siirded (riiklikud toetused ja pensionid) aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 39,2% ja absoluutses vaesuses 25,2% elanikkonnast.

Suhtelises vaesuses elas 2015. aastal inimene, kelle kuu netosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot) ning absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu sissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot). 2015. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,7 korda.

Haridustase mõjutab vaesusesse jäämise riski oluliselt. Põhi- või madalama haridusega inimestest kuulus iga kolmas sissetuleku poolest vaeseimasse ja vaid iga neljateistkümnes rikkaimasse sissetulekuviiendikku.

Samal ajal kuulus kolmandik kõrgharidusega inimestest rikkaima viiendiku hulka.

VES / Õhtuleht