Ajakirja Economist “aasta riigi” kategoorias oli sel aastal nomineeritud ka «järjekindlaks» nimetatud Eesti.

«Vladimir Putini ähvarduse all elav riik on üks vähestest NATO liikmetest, mis täidab oma kohust määrata kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsekulutustele,» kirjutab ajakiri.  «Kõigest üks põlvkond tagasi oli Eesti vilets Nõukogude koloonia, nüüd näeb aga peaaegu välja nagu Põhjamaa,» resümeerib ajakiri.  Väljaanne jätkab: ehkki Eesti on Euroopa üks vaesemaid riike, tegid Eesti koolilapsed maailmajao viimases PISA testis puha töö.  Lisaks nomineeris ajakiri veel Islandi, Hiina, Taiwani, Kanada ja Colombia, kellest viimane ka tiitli võitis.

Soomes töötavad eestlased ehk nn Kalevipojad olid hädas pühadeks koju saamisega, sest laevad on autosid ja kaupa täis. Facebooki gruppi FinEst, kus pidevalt Tallinna-Helsingi vahet sõitvad eestlased piletiinfot vahendavad, ilmusid juba 15. detsembril esimesed murelikud sissekanded, et laevapiletid on kõikjal välja müüdud. Üksikuid kohti veel leidub, kuid autokohti oli raske leida juba detsembri keskel. Julgemad autoomanikud pidasid plaani pühadeks Eestisse sõita hoopis maad mööda ja Peterburi kaudu.

Eesti Spordiajakirjanike Selts (ESAS) hääletas aasta parimateks sportlasteks kettaheite EM-pronksi ja Rio de Janeiro olümpia viienda mehe Gerd Kanteri, Euroopa meistrivõistluste neljanda ja olümpia kuuenda Ksenija Balta, Rios pronksmedali võitnud paarisaerulise neljapaadi ja nende treeneri  Matti Killingu. Spordiajakirjanike hääletus on üks kolmest, mille põhjal moodustub 27. detsembril avalikustatav lõplik paremusjärjestus. Ülejäänud osapoolteks on rahvahääletus ja spordiorganisatsioonid, kusjuures võrdsete punktide puhul saab vastavalt reglemendile määravaks spordiajakirjanike arvamus.