Rahvusvaheliselt kõige tuntum keskajast pärinev kunstiteos Eestis on Niguliste kirikmuuseumis asuv Bernt Notke 15. saj. lõpus maalitud "Surmatants". Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib 30 meetri  pikkusel maalil vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust.

Teosest inspireerituna valmis tänavu koostöös Norra-Eesti ühisettevõte, interjööridisainifirma Shishi'ga sari surmatantsust inpireeritud jõuluehteid, mis kaunistavad Nigulistes asuvat viie meetri kõrgust jõulupuud.

Mitmesugustele traadist punutud ja kivikestega ehitud pärgadele lisaks on metallist lehtede ja õitega vanaaegseid hauapärgi meenutavaid (fotol vasakul). Ka mitmes mõõdus kuldseid ja läbipaistvaid sädelevaid pealuid ning nukumõõtu luukeresid (paremal), nii kuldseid kui kondikarva. Nendest osteti muuseumipood kiiresti tühjaks.

Kaugelt uhke särav puu nagu jõulupuu ikka, lähivaates – võibolla ei sobi koju, kuid Surmatantsu, hauaplaatide ning -kabelitega hilisgooti kirikusse küll. (1926. aastal eemaldati kirikust seoses keskkütte ehitamisega 30 tünnitäit luukeresid, kirjutab Vikipeedia). Memento mori – ära unusta surma.

See oli neljanda advendi pühapäev, 18. detsembri  keskpäev, kui peeti Niguliste kirikus, Eesti Kunstimuuseumi filiaalis järjekordset advendihommikut jõuluprogrammi raames.

Rääkis jõulu- ja muinasjutte jutuvestja Piret Päär (vasakul) ning laulis jõululaule ja -jutte kirjanik ja luuletaja Veronika Kivisilla, nende seas oma tõlgitud "Põldpüü pirnipuul", Partridge in a Pear Tree / The 12 Days of Christmas. ("...Kuuendamal jõulupäeval kinkis kallim mul: kuus haudvat hane, viis sõrmust ka, neli laulurästast, kolm kena kana, kaks turteltuvi ja põldpüü pirnipuul.")

Naiste tagant paistab kiriku kuulus 1481. aasta Lübecki meistri Hermen Rode peaaltar poolavatud asendis. (Altariga saab põhjalikult interaktiivselt tutvuda võrguaadressil rode.ekm.ee)

Kolmandal advendil jutustati selle ees  lugusid ja legende meremeestest, ränduritest, väikestest lastest ja antud kiriku kaitsepühakust Nikolausest.

Niguliste kappaltari maalidel ja skulptuurina on teda aga kujutatud ebatavaliselt – habemeta.

Fotod ja tekstid:

Riina Kindlam, Tallinn