Saaremaal Valjalas elav Heli Kuusk kasvatab juba aastaid oma väikesel maalapil mitmesuguseid eksootilisi puu- ja köögivilju, et ühelt poolt rikastada kodust toidulauda ning teisalt näha, kuidas taimed välja näevad. Okra, soja, kiwano, kinoa, amarant, maamandel on vaid mõned tema kasvatatud taimede loetelust. Seemneid saab naine poest, aga ka tuttavate käest. “Kasvatan ainult neid, mis aitavad süüa, sest maapoest nagunii midagi osta pole. Nälga ma igatahes ei kannata,” lausus last kasvatav töötu Heli ajalehele Meie Maa.

2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60. Vajadus lisasekundi lisamiseks tuleneb Maa ebaühtlasest pöörlemiskiirusest. Sajandi lõikes on astronoomiline ööpäev aatomkellade järgi arvatavast ajast iga päev keskmiselt 1,5—2 millisekundi võrra pikem. Iga 500—750 päeva tagant erineb kahe ajasüsteemi näit seega ligikaudu ühe sekundi. Nii lisatakse rahvusvaheliste kokkulepete alusel ajasüsteemide vastavusse viimiseks ametlikule ajale ikka ja jälle lisasekund. Viimati juhtus see 30. juunil 2015.

Sangastes 7.‒9. detsembrini toimunud ÜRO põllumajandus ja toiduorganisatsiooni (FAO) ning seitsme Kesk- ja Ida-Euroopa riigi esindajate kohtumisel pandi alus Euroopa rukkivõrgustikule. Võrgustiku eesmärk on edendada rukki viljelemist ja kasvuala laiendamist, rukkitoodete arendamist ja müügiedendamist. Maaeluministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Šanki sõnul on rukkientusiastid kokku tulnud ka varem, aga seni pigem piirkonniti. “Kogu Euroopat ühendavat võrgustikku seni polnud,” ütles Ruve Šank. Rukist kasvatatakse ELs peamiselt Skandinaavias, Saksamaal ja Poolas, Ida-Euroopa riikidest Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas.