Alates 1. jaanuarist on Eesti järgneva 12 kuu vältel Balti koostöö eesistujariik. Eesistuja ülesanne on koordineerida Eesti, Läti ja Leedu ühistegevusi Balti Ministrite Nõukogus ja Balti Assamblees.

„Eesti keskendub eesistumisperioodil eelkõige Balti riikide julgeoleku- ja kaitsekoostöö tõhustamisele, regionaalse energiaturu ja transpordiühenduste edasiarendamisele,“ iseloomustas välisminister Sven Mikser eesootava aasta eesmärke Balti koostöös.

„Praeguses julgeolekuolukorras on Balti riikidel väga oluline töötada ühiselt selle nimel, et suurendada oma inimeste turvalisust ja heaolu,“ rõhutas Mikser. „Eesti, Läti ja Leedu on head sõbrad, kellel on üksteisega palju kogemusi jagada ja tihe koostöö sealjuures aitab suhteid vaid tugevdada,“ lisas ta.

Balti koostöö eesistumine toimub rotatsiooni korras ja vahetub iga kalendriaasta alguses. Eesistujariigi ülesanne on aasta jooksul aktiivselt koordineerida kolme riigi valitsustevahelist ja parlamentaarset koostööd.

Esimesed sammud Eesti, Leedu ja Läti koostöös tehti 1920.-30. aastatel pärast kolme riigi iseseisvumist.

Eriti nähtavaks sai Balti rahvaste koostöö 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses võitluses riikliku iseseisvuse taastamise eest, läbi mille pälvis maailmas suurt tähelepanu ka 1989. aasta 23. augusti Balti kett.

Iseseisvuse taastamise järel loodi peatselt ka valitsustevahelise ja parlamentaarse koostöö struktuurid kolmepoolse koostöö arendamiseks.

 Lisainfo:  Armo Vask

välisministeeriumi avalike suhete osakonna meedianõunik  This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.