Kodakondsuse andmine halli passi omanikele ei võta kelleltki midagi ära, küll aga toob osa eestimaalasi riigile lähemale, leiab Äripäev juhkirjas.

Äripäev toetab peaminister Jüri Ratase väljakäidud mõtet anda kodakondsus 25 või rohkem aastat Eestis elanud halli passi omanikele ilma keelenõuete täitmiseta.

Eestis elab praegu 120 000 Vene kodaniku kõrval 80 000 kodakondsuseta inimest. Nende arv on vähenenud viimase kümne aastaga pea kolmandiku võrra, peaasjalikult surmade tõttu. Seega laheneks teema iseenesest 20 aasta pärast, kui sellega ei tegeletaks. Kuid igati mõistlik oleks tegeleda. See oleks ilus kingitus Eesti riigi juubeliks, kui lubada kodanikuks saada meie maa pikaaegsetel elanikel, kes pole tahtnud võtta Vene kodakondsust, aga pole peamiselt keelenõuete tõttu seni Eesti kodanikuks saanud.

Lõimumismonitooringu kohaselt soovib rohkem kui pool Eestis elavatest määratlemata kodakondsusega isikutest tulevikus omandada Eesti kodakondsuse, kuid nad peavad enda jaoks probleemiks riigi karmi keelepoliitikat. Viiendik vastanutest ei soovi ühegi riigi kodakondsust ja ülejäänud sooviksid mõne teise riigi, eelkõige Venemaa kodakondsust.

Niisiis räägime 40 000–50 000 potentsiaalsest uuest kodanikust, kes on seni ei-kellegimaale ekslema jäetud. Kodakondsuse andmine vähendaks suure elanikegrupi tõrjutuse tunnet. Tõrjutus, tundmine, et sa pole “oma”, tekitab vaenulikkust, viha, aga ka ebalojaalsust riigi suhtes, kirjutab Äripäev.

VES / Äripäev