Viie päevaga digiallkirjastas 3194 inimest petitsiooni, et protestida kiirustatult, läbimõtlemata ja salastatud materjalidel põhineva Rail Balticu projekti allkirjastamise vastu, teatasid algatuse organisaatorid.

Kodanikeühenduste teatel on Eesti alla kirjutanud Århusi konventsioonile, mis näeb ette arutelud kodanikega keskkonda oluliselt mõjutavates küsimustes. Rail Balticu siduvaid lepinguid ei tohi sõlmida enne, kui kodanikud on saanud tutvuda Rail Balticu tasuvusanalüüside, mõjude analüüsi ning Euroopa Ühendamise rahastuga sõlmitud lepingutega.

«Sedavõrd suure projektiga seotud dokumendid ei tohi olla salastatud,» lausus Avalikult Rail Balticust esindaja Tanel Ots.

Samuti leiavad kodanikeühendused, et enne lepingute allkirjastamist tuleb ära oodata kevadel valmiva tasuvusanalüüsi tulemused.

«Kuidas on võimalik, et me enne allkirjastame siduva lepingu ja seejärel hakkame analüüsima, kas lepingus lubatu on meile jõukohane?» küsib Ots. «Kutsume Balti riikide valitsusi avalikustama projektiga seotud dokumente ning tegema otsuseid kaalutletult. Eesti rahvas väärib parimat Rail Balticut. Kiirus ei saa olla ettekääne, parimat tulemust ei saavutata ebarealistlikult.»

Pöördumise algatasid kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust, Ökoriik Eesti, Läti maaomanike ühendus «Latvijas zeme, daba,tauta», Leedu Looduse Fond (Lithuanian Fund for Nature) ja Leedu Maaomanike Liit, Pasvalys esindus (Pasvalys branch of Lithuanian Landowners Union).

2491 allkirja anti Eestist ning 703 välismaalt.