Rahvusarhiivi uue peahoone Noora avas president Kersti Kaljulaid. Ringkäiku juhtis riigiarhivaar Priit Pirsko. Foto: Timo Arbeiter at Rahvusarhiiv.

Tartus avati pärast seitse aastat kestnud planeerimist ja ehitust Rahvusarhiivi uus peahoone Noora Nooruse tänaval. Riigiarhivaar Priit Pirsko tõdes avamispeol, et Noora ehitusega loodi Eesti uurijatele ühed Euroopa moodsamad võimalused.
Noora on Eesti kirjaliku mälu kodu ja nii said koos Noora valmimisega väärikad hoiutingimused nii riiklikult tähtsad dokumendid kui ka koduloolised arhivaalid, ütles riigiarhivaar Priit Pirsko.

Rahvusarhiivi uut hoonet avades lausus president Kersti Kaljulaid, et ajapilt seisab inimeste silme ees üsna kaua ja üsna muutumatuna, aga ühel hetkel ta tuhmub, kui teda ei panda kirja. “Mida rohkem on neid, kelle pilt saab ka sõnades talletatud, seda objektiivsem ja nüansseeritum on meie hilisem mõistmine. Selle pärast on tähtis, et mälu oleks alati erapooletu ja et kõikide aegade otsustajad annaksid võimaluse hoida alles nii arvamus kui eriarvamus, ühteviisi päevalehes kui ka kõvade kaante vahel,” lisas riigipea.

Vabariigi President tänas Rahvusarhiivi Eesti mälu hoidmise eest ning lisas, et kui on vaja korraldada kampaaniaid tööraamatute kogumiseks või muul moel kodanikke ajaloo täpsel tuvastamisel tülitada, siis oleme komistanud ühiskondliku katkestuse otsa. President Kaljulaidi sõnul on sellised katkestused meie ajaloo puhul paratamatud ja on isegi imekspandav, et meil siiski nii palju ka alles on – isegi Tartu rahulepingu originaal.
Eesti Rahvusarhiivi kogudesse üle Eesti kuulub ligi üheksa miljonit arhivaali 13. sajandist tänapäevani. Ehkki enamik Rahvusarhiivi arhiivikülastusi tehakse digitaalselt, on Pirsko sõnul uurijatel vaja ka füüsilisi arhiive ja uurimissaale, sest digiteeritud on kogudest vaid kuskil kaks protsenti.

Rahvusarhiivi kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna sõnul ei peaks arhiivi tulemist pelgama ka näiteks enda perekonnalugu uurida soovivad inimesed. Arusaamine, nagu arhiiv oleks suletud asutus ning vaid teadlastele suunatud, on möödanik, ütleb Türna.
"Kõik, kellele see algus tundub raske ja tahaksid ikka arhivaarilt abi küsida, on alati teretulnud siia. Oleme lahti esmaspäevast reedeni, kedagi tagasi ei saadeta," julgustas Türna.