Eesti endine välisminister Marina Kaljurand teeb Eesti diplomaatide jaoks haruldast rahvusvahelist karjääri ja hakkab juhtima esinduslikku maailma küberruumi korrastamiseks mõeldud komisjoni, mis kuulutati välja äsjasel Müncheni julgeolekukonverentsil.

Kaljurand hakkab juhtima rahvusvahelist küberstabiilsuse komisjoni (Global Commission on the Stability of Cyberspace – GCSC), kus tema asetäitjaks saavad Michael Chertoff, USA endine siseminister (2005–2009) ja kuulsa USA terrorismivastase sõja seaduse Patriot Act’i üks autoreid ning India diplomaat Latha Reddy.

Komisjoni taset näitavad selle väljakuulutamine Müncheni konverentsil (kus muu hulgas möödus tänavu kümme aastat Venemaa presidendi Vladimir Putini kõnest, millest algas praeguseni kestev Moskva vastasseis läänemaailmaga) ja esinduslik liikmeskond.

Komisjoni kuuluvad näiteks «pehme jõu» kontseptsiooni autor, Harvardi ülikooli professor ja president Bill Clintoni administratsiooni kõrge ametnik Joseph Nye, Briti välisluure MI6 endine asejuht Nigel Inkster, Las Vegases peetava iga-aastase maailma suurima häkkerite kokkutuleku DEF CON asutaja Jeff Moss, Microsofti küberjulgeoleku eest vastutav asepresident Scott Charney, interneti üheks loojaks ja pioneeriks peetav Vint Cerf ning Rootsi endine peaminister ja välisminister Carl Bildt.

«Komisjoni teeb eriliseks see, et kaasatakse väga mitmesuguse tausta ja teadmistega tippeksperte, keda ühendab üks eesmärk: muuta küberruum turvaliseks,» ütles Kaljurand.
Kolme aastaga on komisjoni eesmärk kokku panna põhjalik raport, mida tuleks konkreetselt teha küberruumi turvalisuse suurendamiseks. GCSC teeb ettepanekud rahvusvahelisele üldsusele – riikidele, organisatsioonidele, ettevõtetele – ning need ei ole kohustuslikud.

«Eesmärk on pakkuda välja reeglid, millest peaksid kinni riigid ja kõik küberruumis tegutsejad,» rääkis Marina Kaljurand. «See ei ole uus rahvusvaheline õigus, uut rahvusvahelist õigust saavad luua vaid riigid. Need hakkavad olema poliitilised ehk juriidiliselt mittesiduvad normid, mida täidetakse vabatahtlikult. Tihi on rahvusvahelistes suhetes poliitilised normid isegi tähtsamad, sest riigid ja üldsus saavad aru, et nende täitmine on meie kõigi huvides: need normid loovad raamistiku, milles tegutseda, ning määravad, mis on lubatud ja mis mitte.»

Rahvusvahelisi norme on vaja, kuna küberruum mõjutab elu kogu maailmas ning iga päevaga tehakse üha rohkem küberrünnakuid riikide, ettevõtete, asutuste ning inimeste vastu.
Kaljuranna sõnul arutatakse maailmas järjest rohkem, mida saaks ja tuleks teha, et tõkestada võimalus sekkuda teise riigi siseasjadesse küberrünnaku abil.

«Riigid saavad küberturvalisuse heaks palju ära teha, aga selleks, et saavutada edu rahvusvaheliselt, tuleb tegutseda koos teiste riikide, ettevõtjate, ekspertidega. Praegu aga on arutelu piiratud,» rääkis Kaljurand. «Näiteks ÜRO küberjulgeoleku ekspertide aruteludel on ainult riikide esindajad. Samal ajal kohtuvad ettevõtjad omavahel, tsiviilühiskonna esindajad omavahel jne. Meie komisjon on platvorm, kus saavad kokku poliitik ja häkker, jurist ja IT-spetsialist.»

Rahvusvahelise küberstabiilsuse komisjoni juhtimiseks tegi Marina Kaljurannale ettepaneku Hollandi valitsus. Komisjon hakkab töötama koosoleku vormis, näost näkku saadakse kokku neli korda aastas. Muul ajal tegutseb komisjoni teenindav sekretariaat, mis asub Haagis ja San Franciscos.

www.cyberstability.org

VES / Postimees