Siseministeeriumi andmetel saabus Eestisse 2016 aastal 6711 inimest, mis ületas lubatud välismaalaste sissevõtukvooti (1317 inimest) ligi viis korda.

Selline disproportsioon on tekitatud rohkete erandite lubamisega ( 17 kategooriat inimesi ei käi kvoodi alla). Kvoodi alla ei lähe enamus Eestisse õppimaasujatest, lepingulistest töötajatest ning pererände ja välislepingutega seotud isikud. On selge, et väike ja piiratud eelarvega riik ei suuda selliseid hulki edukalt “ära seedida” ja ühiskonda lõimida. Kannatavad nii keeleruum, tööturg kui olmetasand.

Saabunutest 3448 on EL riikide kodanikud ja 3828 kolmandate riikide kodanikud.

Siseministeeriumi statistika kohaselt on Eestisse esmajärjekorras registreerunud kolmandate riikide kodanikest esirinnas Ukraina 1249 inimest, Venemaa 899 inimest, Valgevene 137, Nigeeria 132, India 108, Gruusia 97, Türgi 80, Bangladesh 79, Süüria 66 inimesega.

Tähtajalise elamisloa positiivse otsuse said eelmisel aastal Ukrainast 1727 inimest, Venemaalt 1696 inimest, 1101 määratlemata kodakondsusega isikut, USAst 221 inimest, Nigeeriast 200 inimest, Indiast 187 inimest, Valgevenest 186 inimest, Gruusiast 128, Türgist 128 ja Bangladeshist 95 inimest.

Rahvusvahelise kaitse seaduse alusel Eestisse elamisloa saanud inimesi oli 65. Neist 7 Afganistani, 9 Venemaa, 21 Ukraina, 9 Iraagi, 5 Sudaani kodanikku, jne. Ümberpaigutamise kava raames tehti 2016 a. 89 positiivset otsust: 18 Iraagi, 2 Jeemeni ja 69 Süüria kodanikule.

Allikas: Statistikaamet