Euroopa Komisjon esitas 22. mail 2017. aasta riigipõhised soovitused, mis sisaldavad igale liikmesriigile mõeldud majanduspoliitilisi suuniseid järgmiseks 12 kuni 18 kuuks. Eestile tegi komisjon kaks soovitust, millele on ka varem tähelepanu juhtinud, kuid märkis, et riigieelarve võib juba sel aastal miinusesse langeda.

Värsked soovitused põhinevad peetud aruteludel, riiklikel programmidel, Eurostati andmetel ja hiljuti avaldatud komisjoni 2017. aasta kevadprognoosil, vahendas Euroopa Komisjoni Eesti esindus Brüsselis  esitletud soovituste sisu. Liikmesriikidele esitatavaid soovitusi kohandatakse igal aastal vastavalt seni tehtule ja muutunud olukorrale.

Eestil soovitatakse järgida oma eelarvepoliitikas stabiilsuse ja kasvu pakti ennetava osa nõudeid. See tähendab, et 2018. aastal tuleks kinni pidada keskpika perioodi eelarve-eesmärgist. Eesti poolt esitatud stabiilsusprogrammi hinnangute kohaselt on Eestis 2017. aastal struktuurne ülejääk 0,2 protsenti ja 2018. aastal struktuurne puudujääk 0,5 protsenti SKP-st, mis jääb keskpika perioodi eelarve-eesmärgi piiresse.

Samas Euroopa Komisjoni ühtse metoodika alusel tehtud eelarvepositsiooni hinnangu kohaselt prognoositakse Eestile siiski 2017. aastaks puudujääki 0,1 protsenti SKPst ja 2018. aastaks 0,9 protsenti SKPst, mis on suurem defitsiit kui seatud keskpika perioodi eelarve-eesmärk.

Muuhulgas märgib EK oma ülevaates, et kuigi Eestis on hästi toimiv tööturg, on sissetulekute ebavõrdsus üks ELi suuremaid. Rikkaima 20 protsendi inimeste sissetulekute suhe vaeseima 20 protsendi inimeste sissetulekutesse kasvas 2012. aasta 5,4-lt 2015. aastaks 6,2-ni.

Ebavõrdsuse suurenemise põhjuseks on kõrge kvalifikatsiooniga töötajate kiire palgakasv, samas kui pensionäride, sotsiaaltoetustest ning töötutoetustest sõltuvate inimeste sissetulekud ei ole viimastel aastatel samas tempos suurenenud. Samal ajal vähenes sotsiaaltoetuste vaesust vähendav mõju 2010. aasta 36 protsendilt 2015. aastaks 22 protsendile.

Seega ongi üks soovitustest Eestile tagada paremini sotsiaalse turvavõrgu piisavus. Lisaks soovitatakse Eestil võtta meetmeid soolise palgalõhe vähendamiseks. Eeskätt tuleks selleks suurendada palkade läbipaistvust ja muuta vanemahüvitise süsteemi.

Samuti tuleks Eestil edendada erainvesteeringuid teadusuuringutesse, tehnoloogiasse ja innovatsiooni. Seda tuleks teha muu hulgas teadusasutuste ja ettevõtete koostööd tugevdavate meetmete kaudu. Mõlemad soovitused on Euroopa Komisjonil olnud Eesti riigipõhistes soovitustes sees juba mitu aastat järjest.