Tehnoloogilise arengu ohvriks on langenud kaua-aegne Eesti õigusaktide eriajakiri “Riigi Teataja” (RT). Uue RT seaduse kehtimahakkamisega lõpetas RT alates 1. juunist paberväljaande trükkimise.
RT jätkab ilmumist elektroonilise võrguväljaandena, mis on tasuta kättesaadav kõigile (www.riigiteataja.ee). Viimase kaheksa aasta jooksul ilmusid elektrooniline ja paberväljaanne kõrvuti, kuid viimase tellijate arv kahanes pidevalt. Viimasel poolaastal oli ainult 17 tellijat.
Muudatusi tehti  RT sisukorras. Olulisemaks neist on Riigikohtu lahendite mitteavaldamine, välja arvatud seadusi, määrusi ja teisi õigusakte käsitlevad põhiseaduslikkuse järelevalve korras vastuvõetud lahendid. Elektrooniline RT koosneb neljast osast. I osas avaldatakse seadused, vabariigi valitsuse, ministrite ja mõned teised määrused ja eelpool nimetatud Riigikohtu lahendid. II osas on välislepingud, III osas üksikaktid ja muud dokumendid ja IV osas kohaliku omavalitsuse määrused. Avaldatud aktid on kättesaadavad ka terviktekstidena, näiteks seadus kõigi muudatustega. Kavas on teha kättesaadavaks õigusaktide seni tehtud tõlked.
Riigi Teataja oli Eesti Vabariigi tegevuse alustamisest novembris 1918. a. seadusandlike ja administratiivsete aktide ning korralduste kogu, mis ilmus vajadust mööda. Esimene number kandis 27. novembri 1918. a. kuupäeva. Viimane number oli 25. augusti 1940. a. kuupäevaga. Nõukogude korra kehtestamisega sai RT-st Eesti NSV Teataja, mis ilmus 1940-41 ja alates 1944. aastast. Ilmus ka vene keeles tiitliga Vedomosti Estonskoi SSR. Iseseisvuse püüete raames taastati Riigi Teataja tiitel juulis 1990. a. ja alustati uut numbrilist järjekorda. Elektrooniliselt alustati RT üllitamist 2002. aastal.
Saksa okupatsiooni ajal 1941-44 oli okupatsiooni-võimul oma määrustekogu “Amtsblatt des General-kommissars in Reval” ja Eesti Omavalitsusel oli ”Ametlik Teataja” (Amtlicher Anzeiger der Estnischen Verwaltung). 1944. a. septembrikuu sündmuste pöördel oli kavandatud RT 1944 nr. 1 üllitamine 20. septembril Otto Tiefi valitsuse ametisse nimetamisega seotud aktidega.
Ajaloohuvilistele on väärtuslikuks andmeteallikaks elektrooniliselt kättesaadavad ajaloolised Eesti riigi rajamist kajastavad dokumendid alates 28. novembri 1917. a. Maanõukogu otsusega kõrgemast võimust ja  24. veebruari 1918. a. manifestiga. Nende hulgas on 1920. a. rahuleping Venemaaga koos lisadega ja Eesti Vabariigi põhiseadused. Algtekstis on ära toodud  RT esimesed 1918. aastal väljaantud numbrid, arvult kümme. Neis peegeldub vabariigi valitsuse tegevus ja aktid iseseisva riikliku ühiku elu korraldamisel ja jõudude koondamisel võitluseks kallaletungi alustanud Nõukogude Venemaa sõjajõudude vastu. 
Siinkirjutajale omab erilist tähendust vabariigi tegevuse algajal ilmunud RT nr. 8. Selle 19. detsembril 1918. a. väljaantud numbris leidub ligi lehekülje pikkune loetelu nimetustest äsja tegevust alustanud valitsuse mitmesuguste ametikohtade täitmiseks. Nende hulgas on rahaministeeriumis nimetatud “Jaan R i i s m a n d e l – Rakvere maksuameti ajutiseks ülemaks 27. now. 1918. a. arvates”; siinkirjutaja isa, kes tsaarivalitsuse ajal oli teeninud riigikassa (rentei) riigimaksude osakonnas. Ta jätkas sellel alal vabariigi ajal kuni nõukogude okupatsioonini.  Rakverest, kus siinkirjutaja sündis 1920. a., siirdati ta maksuinspektoriks Valka, sealt 1930. a. Tallinnasse Majandusministeeriumi koosseisu kuuluva Maksu-peakomitee sekretäriks, kust  vallandati augustis 1940. a. Saksa okupatsiooniajal oli ta maksuinspektor Tallinnas, olles teeninud lühikest aega Valgas linnavalitsuse majandusosakonna juhatajana. Ta suri 1944. a. Jaan Riismandel oli jurist ja 1938. a. vabariigi aastapäeval autasustas tolleaegne Riigihoidja Konstantin Päts teda Valgeristi IV klassi teenetemärgiga.  Sama autasu osaliseks sai ta poeg 2004. a. president Arnold Rüütli poolt.
Ajaloolise kurioosumina märgiksin, et samas ametitesse nimetatute loetelus leiame “oberst Laidoneri” nimetamise sõjaministeeriumi operatiiwstaabi ülemaks, arvates 14. detsembrist ja “kindralstaabi kindralmajor Andres Larka nimetamise sõjaministeeriumi peastaabi  ülemaks 26. novembrist arvates”.  Samuti on nimetatud dr.  Oskar Kallas saadikuks Helsingisse, rahukonverentsi Eesti saatkonna juhatajaks “välisminister Poska” ja teised saatkonna liikmed. Lisaksin, et Laidoner ja minu isa olid mõlemad veebruaris 1884. a. sündinud Viljandimaa poisid ning õppisid samal ajal Viljandi linnakoolis.

Väino J. Riismandel