Valitsus otsustas 28. detsembril eraldada omandireformi reservfondist üle kaheksa miljoni euro Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule ja Eesti Apostlikule Õigeusu Kirikule sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks.

Luteri kirik sai seejuures 6,75 miljonit eurot ja õigeusukirik 1,553 miljonit eurot.

Valitsuse täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on ka usuühingutel võimalus taotleda toetust okupatsiooniga ning sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks.

Esimesena ja loetud päevadega esitas taotluse rahandusministeeriumile EELK ning enne neljapäevast valitsuse istungit ka apostlikõigeusukirik. Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et antud otsusega loobuvad kirikud varalistest vaidlustest riigiga.

EELK plaanib ligi 6,8 miljoni euro suuruse toetuse eest 2 miljoni euroga restaureerida Tallinna Toomkirikut, 1,2 miljonit eurot paigutada Mustamäe sakraalhoonete ehituse, renoveerimise ja soetuste toetuseks ning kasutada 3,6 miljonit eurot ühiskonda suunatud tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ja investeeringute toetuseks.

EAÕK plaanib 1,4 miljoni euro suurust toetust kasutada Saaremaa juba toimiva nunnakloostri edasiste rajamistööde toetamiseks ja hilisemalt ka mungakloostri rajamiseks.

EELK peapiiskop Urmas Viilma teatas, et kirikul on hea meel, et Eesti riigil on jätkuvalt säilinud südametunnistus, mille olemasolu noor Eesti Vabariik omandireformi käivitades paarikümne aasta eest tõestas ning paari aasta eest Narva Aleksandri kirikut pankrotipesast välja osta aidates kinnitas.

"EELK on tänase otsuse eest tänulik, sest see võimaldab osapooltel astuda Eesti Vabariigi 100. Juubeliaastasse lepitatult ja rõõmsa südamega," sõnas Viilma.

Pikk vaidlus kiriku üle

Vaidlus Niguliste kiriku üle on kestnud paarkümmend aastat ja jõudnud ka kohtusse. Tõsisem vaidlus Niguliste kiriku üle algas 2001. aastal, kui EELK  pöördus hoonet valdava Eesti Kunstimuuseumi poole, et hoone tagasi saada. 2013. aastal esitas EELK kultuuriministeeriumile arvamuse, et kui kirikut neile ei tagastata, siis peaks riik maksma kirikule koguni 37 miljonit eurot kompensatsiooniks. See summa sisaldas ka Niguliste kirikus olevaid kunstiteoseid. Kultuuriministeerium rääkis vastuses aga poole miljoni euro suurusest kompensatsioonist.

Niguliste kirikuhoone hävis suures osas 1944. aasta märtsipommituses ja   hilisemates varingutes. Pärast hoone taastamist kahjustas seda tugevalt 1982. aasta  tulekahju. Tänavu märtsis avalikustatud ekspertiisi kohaselt on Niguliste kiriku algsest hoonest säilinud 35 protsenti. Ekspertiisi avalikustamise järel teatas EELK, et on valmis hoonest loobuma ja hüvitises kokku leppima.

VES/ERR