Mullu andis Läänemaal elav mees arheoloogidele üle eelviikingiaegse sõle, mille ta oli aastate eest leidnud aiamaad kaevates. Et tegemist võib olla ajaloolise esemega, hakkas mees arvama pärast seda, kui oli lugenud raamatut Eestist välja tulnud viikingiaegsetest hõbedaleidudest. Teadlaste hinnangul on tegemist kogu Läänemere idakalda leidude seas haruldase eksemplariga.

Arheoloog ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo ütles BNS-ile, et pronksist valmistatud ja kullatud ümmarguse sõle pealispinnal on kujutatud nelja stiliseeritud looma, mis moodustavad haakristi. Ehte serv on kaunistatud palmikmustriga. "Ehe on säilinud ideaalilähedaselt, ainult kinnitusnõel on puudu," sõnas Kiudsoo.

Kiudsoo sõnul on Ullaste sõle näol tegemist viikingiajal Ojamaa saarel massiliselt kantud karpsõle eelkäijaga, seda tüüpi ehteid nimetatakse kas ümar- või ketassõlgedeks. Ta tõi esile, et seni on Läänemere idakaldalt sarnaseid eelviikingiaegseid ehteid leitud vaid Lätist Grobina kandist. Need sõled on aga dateeritud eelviikingiaja teise poolde, olles seega sadakond aastat nooremad kui Ullaste sõlg.

VES/ERR