Uus Baltimaade kaitsekava nõuab uusi sõjaväeõppusi, mis 8. dets. Eesti Päevalehe andmeil NATOl ka plaanis on.
Väidetavalt arutasid kaitsepoliitika tippametnikud alles eelmisel nädalal Varssavis paari aasta pärast Poola ja Baltimaade alal toimuva NATO suurõppuse läbiviimise üksikasju. Suurõppus hõlmaks korraga Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat ning tõenäoliselt on selle üks peamisi eesmärke viia liitlased kurssi selles piirkonnas valitsevate tingimustega. See oleks liitlasvägedele üks esimesi võimalusi kaitseplaani kirja pandut läbi mängida. Lisaks suurendaks see taas NATO „nähtavust” Baltimaades – see on teema, mis on nii Eesti kui ka Läti poliitikutel alati südamel olnud. Ehkki eri suurusega õppusi on Balti riikides läbi viidud ka varem, siis sellise mastaabiga kaugeltki mitte.
Mõistagi ei taha Eesti kaitseministeerium tulevasi õppusi nii varajases faasis kommenteerida, kuid huvitaval kombel on ministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti kommentaarid pärit justkui USA välisministeeriumi õpetustest, mida rääkida, kui keegi Balti kaitseplaanide kohta küsib. Wikileaksi lekitatud dokumendis välja toodud õpetused näevad nimelt ette, et ajakirjanike küsimustele vastates tuleb lähtuda õpetussõnadest: „NATO ei aruta spetsiifilisi plaane. Plaanid pole veel kindlad. NATO vaatab üle ja muudab pidevalt oma tegevusplaane. NATO valmistab plaane olemaks valmis igasugusteks võimalikeks olukordadeks, eriti kui need mõjutavad artiklis 5 ette nähtud kohustuste täideviimist.” Kaitseministeeriumi pressiosakond edastas aga järgnevad vastused: „Kaitsealliansina on erinevate kaitseplaanide koostamine ja uuendamine NATO jaoks igapäevane tegevus. Eesti on igati rahul selles valdkonnas NATO-s toimuvate arengutega ning meie julgeolek pole kunagi olnud nii hästi kaitstud, kui täna. Kaitseplaanide detailse sisuga seonduvat arusaadavatel põhjustel kommenteerida ei saa.”
Samamoodi ei valgusta kaitseministeeriumi pressiteenistus planeeritavat suurõppust, kuna tegu on veel liialt varajases staadiumis projektiga. „Mis puudutab meie regioonis toimuvaid õppuseid, siis ühest küljest on rahvusvaheliste õppuste arv ja tempo viimase paari aasta jooksul ülesmäge läinud – iga-aastaselt toimuvad kolme Balti riigi ja USA vahelised vastuvõtva riigi toetuse kaardiõppused „Baltic Host” ning rutiinseks muutuvad sel aastal toimunud õppused „Baltops” ja „Sabre Strike”,” selgitas Kuimet. „Samuti toimuvad järgmistel aastatel meie piirkonnas ka mitmed NATO õppused, mille sisust on täna veel vara rääkida.”
Wikileaks’i kaudu lekkinud dokumentidest selgub, et käesoleva aasta jaanuaris kirjutas USA riigisekretär Hillary Clinton alla diplomaatilisele telegrammile, millest selgus, et NATO on kokku leppinud Balti riikide ja Poola kaitsmise kava laiendamiseks.
Avalikuks tulnud diplomaatilisest kirjavahetusest selgub, et asjaosaliste hinnangul ei tohiks plaani arutada avalikult, kuna see võiks asjatult suurendada pingeid NATO ja Venemaa vahel.

VES/EPL