19. aprillil kirjutasid Tallinna linnapea Taavi Aas ja EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse esimees Indrek Treufeldt toomkirikus pidulikult alla lepingule, millega linn andis luteri kiriku peapiiskopi katedraalkiriku hoone ja kinnistu tasuta üle toomkogudusele.

Eestikeelne toomkogudus sai selle sündmusega ajaloos esimest korda kiriku omanikuks. 

„Tallinna Piiskoplik Toomkirik on kogu Eestimaa peakirik. Siin pühitsetakse ametisse kõik Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku teenistusse asuvad preestrid. Loomulik on kasutada sakraalhoonet otstarbel, milleks see on loodud. Samas on kirikuhoone avatud kõigile. Tallinna ühe olulisema sümbolvaatamisväärsusena on see oluline linna külastavatele turistidele ja palveränduritele, aga ka hinnatud kontserdipaik,“ ütles peapiiskop Urmas Viilma.

Tallinna Linnavolikogu otsustas anda Tallinna Toom-Kooli tn 6 kinnisasja üle koguduse omandiks tänavu 22. märtsil, enam kui 90 aastat pärast kirikuhoone riigistamist. Tallinna Linnavolikogu põhjendas linnavalitsuse ettepanekul tehtud otsust, et toomkogudus on kiriku haldamisel kogu selle aja jooksul näidanud üles heaperemehelikkust ning hoonel on suur tähtsus kiriku sümbolväärtusena. 

Ajalooliselt on Toom-Kooli tn 6 asuv Toomkirik kuulunud Eestimaa Rüütelkonnale ja saksakeelsele kogudusele, kellelt Eesti Vabariik hoone ära võttis ning 1927. aastal EELK piiskopile kasutada andis.

1927. aastal asutati eestikeelne EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, kes tegutseb kirikus tänaseni. Saksakeelne luterlik kogudus lõpetas tegevuse veel enne nõukogude okupatsiooni algust seoses baltisakslaste lahkumisega Eestist ja teistest Balti riikidest.

Nõukogude okupatsiooni tingimustes läks Toom-Kooli tn 6 asuva Toomkiriku hoone omandiõigus üle tollasele riigivõimule. 1993. aastal kanti hoone Tallinna linna bilanssi, kuhu see jäi ka Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järgselt.