Kümne päeva eest presidendi poolt Riigikogu valimiste väljakuulutamine oli ühtlasi ka avaliku valimis-kampaania algus. Võib öelda, et siiani on see kulgenud suhteliselt vaoshoitult. Ettearvatult on kõikide erakondade poolt valitud strateegia siiski erinev. Maleterminit kasutades võib eeldada, et avangud võtavad konkreetsema ilme vahetult enne jõule.

Ainsana on siiani avalikustanud oma nimekirja esinumbrid Reformierakond (RE), nii näiteks kandideerib peaminister Andrus Ansip Harju- ja Raplamaal. Erakonnad on küll paika pannud oma valimisprogrammid, ent trükimeedias ollakse seni üldsõnalised. Erandina on üpris selge pildi oma programmilistest seisukohtadest jõudnud anda Isamaa- ja Respublika Liit (IRL).
Majandusprogrammis lubatakse järgmise 4 aasta jooksul Eestile tagada kolm korda suurem majanduskasv võrreldes Euroopa Liidu keskmise näitajaga. Samuti on küsitud rahvalt riigikogu valimistel mandaati haldusreformi tegemiseks. Lisaks on ajakirjanduses tutvustatud ka plaani, kuidas luua  Eestile paremaid tingimusi  Euroopa Liidu põllumajandussektori konkurentsis. Eesmärgiks on suuremad toetused meie maaelu edendamiseks EL eelarvest juba järgmise finantsperioodi al-gusest, aastast 2014. IRL-i valimiskampaania üheks nurgakiviks on seekord ka tasuta kõrgharidus.

Esimene teledebatt
ETV valimissaadete teledebattide avalöök anti saates ”Foorum”, kus võimaluse oma seisukohtasid esitada ja selgitada said neli suuremat erakonda. Põhitähelepanu pälvisid seekord astmeline tulumaks ning perepoliitika. Maksupoliitika osas jaotuti oodatult kahte kindlasse leeri – astmelist tulumaksu toetasid Keskerakond ning Sotsiaaldemokraadid (SDE), selle vastu olid IRL ja Reformierakond. Kaitstes praegust maksusüsteemi, ütles Mart Laar: ”Me peame ju kusagilt selle raha saama, mida me kulutame haridusele ja peredele. See raha saab tulla vaid majanduskasvust”.
SDE aseesimees Urve Palo sõnul on aga majanduskasv vaid vahend: ”Ma olen vastu seisukohale, et majanduskasv on eesmärk. Meie siht peab olema rahvuse ja kultuuri säilimine. Nüüd on aeg muutuda sotsiaalsemaks”. Palo sõnul on SDE eesmärk riigi ja rahva heaolu, ka Keskerakonna (KE) esindaja Jüri Ratas oli sama meelt: ” Fookus võiks olla laiem neil valimistel – mida me väärtustame, mida peame tähtsaks. Ja see on siiski Eesti inimene ja tema toimetulek”.
Teema, milles nii IRL-i kui sotside vaated ühtivad, on tasuta kõrghariduse võimaldamine kõikidele, kelle võimed seda lubavad. Oponendiks sellele seisukohale on aga RE, kes käis novembris toimunud kõrgharidusteemalisel debatil välja omapoolse idee – kehtestada kõikidele tudengitele omavastutus ehk osaline õppemaks. Endine haridusminister Mailis Reps väljendas tookord KE seisukohta, mille kohaselt polevat Eesti veel valmis täielikult tasuta õppele üleminekuks. Selliseid lahknevusi nii vasak- kui parempoolse tiiva vaadetes leidub ka mitmetes teistes olulistes küsimustes. Seega – ennatlik oleks arvata, et Eesti liigub kahe-parteilise süsteemi suunas.

Kes on esiridades?
Eelpool oli juttu, et RE on avalikustanud oma kandidaatide nimekirja esinumbrid. Kuidas käituvad aga teised? IRL teeb oma esinumbrid teatavaks 12. detsembril kui toimub erakonna valimiskonverents.
Ka sotsid saavad oma nimekirja kuuldavasti paika sellel nädalavahetusel. Seni on teada, et nende esinumbriks Viljandi- ja Järvamaal on erakonna värske esimees Sven Mikser, Tartus Heiljo Pikhof, Tartu- ja Jõgevamaal endine regionaalminister Jaan Õunapuu. Roheliste esinumbrid selguvad erakonnaliikmete sisehääletusel, mis toimub enne jõule. Rahvaliit, kelle juhtkonnas olid äsja suured muudatused, pole oma ajakava avalikustanud. Keskerakond kinnitab aga lõplikult oma kandidaadid jaanuaris toimuval valimiskonverentsil.
Ajakirjandusse jõudnud info kohaselt otsustas Euroopa Parlamendi liige Vilja Savisaar-Toomast (KE) osaleda riigikogu valimistel, nimelt ühes Tallinna valimisringkondadest. Eurosaadikutest osaleb valimistel ka Kristiina Ojuland (RE), kes kandideerib esinumbrina Ida-Virumaal. Siiri Oviir (KE) ja Ivari Padar (SDE) pole valimistel osalemist veel otsustanud. Kindlasti ei kandideeri aga eurosaadikutest Tunne Kelam (IRL) ja parteitu Indrek Tarand.

Vangerdused
Novembris lahkus Rahvaliidust ning ühines Keskerakonnaga eksminister Ester Tuiksoo. Detsembri esimesed päevad on toonud juurde veel mitmeid liitumisi ja ühe mainimisväärse lahkumise. Reformierakonnaga otsustas liituda sõudmislegend Jüri Jaanson, kes vaid loetud päevad varem oli teatanud lõpparve tegemisest tippspordiga. IRL-iga on avaliku elu tegelastest liitunud muusik Jaak Ahelik, kes on ka siinsetele eestlastele esinemas käinud (Compromise Blue). IRL-ga liitus ka tuntud psühhiaater-seksoloog Imre Rammul. Poliitikasse astuvaid avaliku elu tegelasi kipub üldsus nimetama ”peibutuspartideks” ehk häälepüüdjateks.
Õiglane oleks siinkohal lisada, et nii mõnigi senistest uutest tulijatest on rahva eelarvamuse oma aktiivse tegevusega hiljem kummutanud. Üheks näiteks on kolme viimase riigikogu koosseisu kuulunud Jüri Tamm, keda kuni 1999. aastani teati vaid kui vasaraheite olümpiamedalisti.
Veidi ootamatu oli 7. detsembril tulnud uudis, kus Tamm teatas, et lahkub Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast ning astub välja ka SDE riigikogu fraktsioonist. 12 aastat SDE-sse kuulunud poliitik põhjendas seda sammu erimeelsustega valimisprogrammi majanduse, tööhõive ja maksupoliitika valdkonnas. Tamm pole loobunud mõttest Eesti poliitikas jätkata: ”Ma ei tea, kas selleks peab olema ilmtingimata mõne erakonna liige. Elame, näeme.”

Oda annab vankrile tuld
Mäletame hästi nn ”ERSO tüli”, mis viis maestro Neeme Järvi lahkumiseni Eestist. Ilmselt ka seda, et IRL otsustas kuu aja eest mitte toetada kultuuriministri umbusaldamist, mida plaanis opostisioon.
IRL käitus siis kui koalitsioonipartner, kuid 7. detsembril tehti väga intrigeeriv käik. Nimelt, hiljuti ERSO direktori kohalt vallandatud Andres Siitan kandideerib valimistel IRL-i nimekirjas ning Tartu linnas. Samas ringkonnas, kus tema vallandaja Laine Jänes! Ennustan, et sellest odakäigust räägitakse kuni valimispäevani. Pressiteates ütles Siitan, et kultuur on tema südameasi ning et ta tahaks kultuuripoliitika teemadel rääkida kaasa kõige kõrgemal tasemel: ”Ma soovin endast anda parima, et seada Eesti kultuuripoliitika mõistlikule alusele”. Siitan rõhutas ka vajadust tuua talendid kindlasti koju tagasi, eriti võimalikult suured talendid ning need, kes selleks ise valmis on. Õhus on elektrit.
Rane-Ly Haas