Esmaspäeval, 13. detsembril anti Eesti riigi ühele rajajale Jaan Tõnissonile au küünalde süütamise ja lühikeste kõnedega tema lumisel koduõuel (Anna Haava 7, Tartu). Tõnissoni kodumaja on seisnud aastaid hüljatuna.
13. detsembril 1940 vahistas NKVD Tõnissoni tema Tartu kodus.  Ettevalmistused selleks olid alanud juba oktoobris, 11. detsembril kinnitas siseasjade rahvakomissar Boris Kumm vahistamise määruse. Läbiotsimisel võeti kaasa 24 teenetemärki, kirjutusmasin, Tartu linna aukodaniku auaadress ja raadioaparaat. Üleskirjutatud vara aktis on nimetatud 151 eset.
Mitmekordne riigivanem ja valitsusliige viidi Tartu vanglasse nr 3, kus juba samal päeval algas ülekuulamine. 1941. a. jaanuaris toodi Jaan Tõnisson Tallinna Patarei vanglasse, kus ülekuulamised veebruaris jätkusid. Eriti palju oli neid aprillis. Viimane ülekuulamisprotokoll pärineb 15. maist.
Nädal pärast Saksamaa kallaletungi N. Liidule, 29. juunil 1941 allkirjastati süüdistuskokkuvõte. Viimane elumärk Jaan Tõnissonist pärineb 2. juulist, mil ta on andnud allkirja tutvumise kohta süüdistusega. Samal päeval toimus Balti Sõjaväeringkonna Tribunali istung. Jaan Tõnisson loobus viimasest sõnast.
Jäljed Eesti rahvusliku suurmehe edasise saatuse kohta on kadunud. Tõenäoliselt lasti ta maha juba järgmisel päeval, 3. juulil 1941.
Mälestuse korraldasid Eesti Üliõpilaste Selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Kindral Johan Laidoneri Selts.
Allikas: Elle Lees