14. jaanuaril toimus Tartus, Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja (1918-1920) monumendi juures mälestusüritus, millega tähistati Tartu vabastamist 14. jaanuaril 1919. aastal. Ürituse korraldas MTÜ Tartu Memento ja vastutav isik oli Enn Tarto.
Enn Tarto ütles oma sõnavõtus, et Tartu vabastamine soomusrongide nr. 1 ja nr. 3 ning Kuperjanovi partisanide poolt oli sündmus, mis innustas Eesti vägesid ja  sisendas optimismi elanikkonnas. Eesti vägede võit lõpetas tapatalgud Krediitkassa keldris, kus bolševike poolt tapeti 33 süütut inimest.

Hukatute hulgas oli esimene Eesti aposteliku õigeusu piiskop Platon, preestrid Bežanitski ja Bleive ning kirikuõpetajad Hahn ning Schwarz. Võidu mälestuseks Tähtvere väljadel avati mälestusmärk 3. juulil 1932. aastal, kommunistid hävitasid selle 1940. aastal.
Enn Tarto kui linnavolinik ja Tartu Memento esimees pöördus aprillis 2004 Tartu Linnavolikogu poole ettepanekuga taastada mälestusmärk. Mälestusmärk taastati 2. juulil 2006. aastal.
Enn Tarto sõnul vajame me poliitikute üksmeelt, et lahendada Eesti Vabariigi Põhiseaduse vastaste loosungitega seotud olukord Raadi tiigi ääres. Paljudele kodanikele on need loosungid sügavalt solvavad. Need loosungid annavad võimaluse Eesti-vastaseks kihutustööks. 1944. aastal ei toimunud mingit Tartu vabastamist Punaarmee poolt!
Enn Tarto leiab, et Tartusse tuleks püstitada mälestussammas vabadusvõitlejale Jüri Kukele. Jüri Kukk hukkus 27. märtsil 1981. aastal kommunistlikus koonduslaagris Vologdas.
Tartu Linnavalitsuse poolt tõi pärja abilinnapea Margus Hanson.
Mälestuspärja asetas Tartu Linnavolikogu liige ja IRLi Tartu piirkonna esimees Peeter Laurson.
Pärja asetasid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse ülem kolonel Aarne Ermus ja sõjakooli kadetid ning Kaitseliidu Tartu Malev esindajad.
Mälestuspärgi ning küünlaid asetasid Tartu Memento juhatuse liikmed, Tartu Vabadusvõitlejate Ühingu, Julius Kuperjanovi seltsi ja teiste kodanikuühenduste esindajad ning kodanik Jaan Muna ja paljud teised kodanikud.