Toivo Träss. Foto: Maaleht

Maailmas töötatakse välja järjest uusi sorte taimset liha, mida toodetakse peamiselt soja- või hernevalgust. Rapsivalgul põhineva “liha” tootmiseni jõutakse esimesena Eestis, Jõgevamaal, kus protsessi juhib Kanada eestlane Toivo Träss, kirjutas Maaleht.

“See, mida me teeme, on ainulaadne,” tunnistas ASi Baltimere Invest nõukogu esimees Toivo Träss. Tema isa, emeriitprofessor Olev Träss on Toronto Ülikoolis aastakümneid uurinud taimsest valgust lihaasendajate valmistamist. Nüüdseks on jõutud tulemuste praktikasse rakendamiseni.

“Selle kallal töötavad ka teised ettevõtted ja mõni on jõudnud tooteni, mis on kõlblik, aga neil pole olnud majanduslikult teostatavad tehnoloogiad ja protsessid,” tõdes Träss. “Siiani oleme olnud ainsad, kes on saanud toote, mis kõlbab ja mida on majanduslikult mõttekas toota.”

Alustati rapsivalguga ja seetõttu koliti Painkülla Scanola õlitehase kõrvale. Plaan oli toorainena kasutada õli pressimisel järele jäävat rapsikooki, aga selgus, et sellest ei saa kvaliteetset valku, kuna seda on liiga palju kuumutatud.

Seejärel leiutati õli eemaldamiseks uus protsess, mis jätab valgu terveks. Raps ei sisalda allergeene (erinevalt sojast), omab head aminohapete profiili ja on sama  funktsionaalne kui soja. 

Sojale otsitakse maailmas  asendust, kuna see sisaldab östrogeeni ja allergia tekitajaid. Põhja-Ameerikas on juba ligi 11 protsenti rahvastikust soja suhtes allergilised. “Praegu on asendusena järjest rohkem kasutatav hernevalk, kuid see on kallim kui meie toodetav rapsivalk,” rääkis Träss.

Rapsivalgust õnnestuski valmistada “hakkliha”, ainult et raps sisaldab sinephappeid ja seetõttu maitses toode sinepiselt. Seejärel töötati maitseomaduste parandamise kallal. “Sellest valmistatud kotlet petab ära, tundub, nagu oleks päris lihast tehtud,” kinnitas Toivo Träss.

Kuna sellise toote järele kasvab maailmas nõudlus lausa hüppeliselt, ehitatakse praegu Painkülla tehast, mis peaks jaanuari lõpuks tööle saama. Selle töötlemisvõimsus on 15–20 tonni seemet päevas ehk tegu on pigem katsetehasega, näitamaks, et arendatud tehnoloogiaga saab tööstuslikult taimset valku toota.

VES/Maaleht