Eesti rahvuslipp on heisatud Pika Hermanni torni 24. veebruaril 1989. Lipuvalves kaks Ellerheina koori neidu ja kaks poistekoori noormeest, Helen Lepalaan, Sille Tamm, Madis Laansalu ja Rauno Tagel 24.02.1989. Foto: Rahvusarhiiv. Paremal samad noored Toompeal 30 aastat hiljem. Foto: Postimees

24. veebruari hommikul kohtusid Toompeal Helen Lepalaan, Sille Tamm, Madis Laansalu ja Rauno Tagel, kes telekaamerate ees lastena 30 aasta eest rahvuslipu Pika Hermanni torni heiskasid. Siis sai alguse ka piduliku lipuheiskamise traditsioon.

1989. aasta veebruaris valiti noored välja üsna juhuslikult — poisid laulsid RAMi poistekooris, tüdrukud Ellerheinas ning mõlemad koorid olid üritustel sagedad esinejad.

See, et niisugune pakkumine tuli, noori sel ajal eriti ei üllatanudki, sest oldi juba harjunud, et tulebki lühikese etteteatamise peale kiirelt reageerida või alailma kuhugi esinema minna.

Laste vanemad olid üsnagi ärevil, tolle aja vaimus oldi valmis, et ettevõtmine võib noortele kaasa tuua hilisemaid probleeme — Eesti ei olnud ju veel vaba.

Pakilisem probleem oli küll see, kuidas lapsed nii riidesse saada, et nad end tornis ära ei külmetaks. Selleks, et nad kaamerate ees kenad välja näeksid, pidid nad tseremoonial olema oma koorivormides ning ilma üleriieteta. Nii püüti leida selliseid sooje alusriideid, mis pluuside ja ülikondade alt välja ei paistaks.

„Tüdrukutel oli soojem, kui meil ülikondades,“ arvas Madis Laansalu. Noored meenutasid, et tollal oli väga külm ja tugev tuul lõi lipu traatidesse kinni.

Kõik noored tegelevad siiani muusikaga, kes rohkem, kes vähem. Helen Lepalaan on metsosopran Estonia rahvusooperis, Madis Laansalu ja Rauno Tagel tegelevad ettevõtlusega, Sille Tamm ütleb enda kohta, et avastab Eesti loodust ja käib kooris laulmas.

Noorte käekäik on huvi pakkunud ka neile, kes 1989. ürituse korraldamise juures olid.

Nii Arnold Rüütel kui Vaino Väljas on vestlustes ajakirjanikega märkinud, et on püüdnud noorte käekäigul silma peal hoida ja sageli mõelnud, kuidas neil elus läinud on.

Mõte saata torni noored, tuli Vaino Väljaselt, kellele tundus, et selle võimaluse peaks saama just uus põlvkond.

„Nendest inimestest võiks meil rohkem rääkida,“ sõnas Väljas Maalehele. „Praegusel ajal räägivad paljud inimesed endast kui iseseisvuse toojatest, aga lipu heiskasid just need noored.“

30 aasta möödumist lipuheiskamisest tähistavad noored erilisel moel — ronivad taas torni ning võtavad kaasa ka oma pered.