29 aastat tagasi – 11. märtsil 1990 – astus Estonia kontserdisaalis esmakordselt kokku Eesti Vabariigi seaduslike kodanike valitud Eesti Kongress.

See üleminekuaja ainulaadne parlamentaarne esinduskogu oli 30 aastat tagasi alanud E.V. kodanike komiteede liikumise eesmärk ja tulemus. Liikumise käigus määratles end oma isikliku allkirjaga E.V. kodanikena 790,000 inimest (koos lastega).

Selle protsessiga sai 1918 väljakuulutatud Eesti Vabariigi ikka õiguslikult eksisteeriv järjepidevus konkreetse väljundi – lihast ja verest kodanikkonna. 1989. a. toimunud massilise poliitilise enesemääratluse kaudu anti vastus ka kõigi eestlaste jaoks kardinaalsele küsimusele: kellel on õigus ja voli otsustada Eesti tuleviku üle? Oleks see otsustusõigus jäänud kõigile okupeeritud Eesti alal sissekirjutatud inimestele ning nõukogude Eesti baasil oleks moodustatud nn Kolmas Vabariik (nn nullvariant), poleks otsustav pööre Läände ning liitumine EL ja NATOga ilmselt võimalikuks saanud. Moskva-meelsete vastuseis uues parlamendis osutunuks selleks liig tugevaks blokeerivaks jõuks.

Eesti Kongressi 499 saadikut valis 557,163 end kodanikena määratlenud isikut, seda nii kodumaal kui ka pagulaseestlaste seas, ehk 90% registreerunuist. See on Eesti ajaloo kõrgeim vabadest valimistest osavõtu määr.

Vaatamata ikka veel visalt juurdunud eelarvamusele nagu olnuks Eesti Kongress konkureeriv poliitiline liikumine rahvarindele võib väita täiesti vastupidist: Eesti Kongress oli ainus esinduskogu, mis ühendas demokraatlike valimiste tulemusena seinast seina kõik tolleaja Eesti poliitilised jõud. Neid oli 31 parteid ja liikumist. Rahvarindele kuulus 107, Muinsuskaitse seltsile 104, ERSP-le 70, aga ka Eestimaa kommunistlikule parteile 39 mandaati. Eesti Kongressi raames olid kõik need jõud kutsutud koostööks põhieesmärgi – täielikult iseseisva rahvusriigi taastamise – saavutamiseks.

29 aastat tagasi Eesti Kongressi esimesel istungjärgul ühehäälselt vastu võetud Manifest tegi teatavaks Eesti kodanikkonna tahte taastada iseseisev Eesti Vabariik tegelikkuses. Kongress kuulutas enda seadusliku riigivõimu taastajaks, valmistades järgneva pooleteist aasta jooksul ette poliitilise platvormi riikluse, kodakondsuse ja kultuuriküsimustes. Kõik muu taandus eri poliitiliste jõudude ja stsenaariumide ühendamisele 20.08.1991 rahvuslikus kokkuleppes, mis suurelt osalt tugines Eesti Kongressi poolt välja töötatud vundamendile: täielikult iseseisev, õiguslikult järjepidev rahvusriik, mis tagab eesti rahva ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Tunne Kelam
Euroopa Parlamendi liige
www.kelam.ee