Pole teada, kas on arvestatud taustaga, eriti Eesti okupeerimisega. Tulemuseks oli massiivne puhastustöö, rahva eestimeelse paremiku likvideerimime, küüditamised ja teised platsi puhastamised, mis valmistasid ette pinda industrialiseerimisega motiveeritud kolonistide sisserännuks. Eestis oli juba olemas arenenud infrastruktuur, maavarad ja sõjaeelne kogemus tööstuse vallas. Ei saa võtta seda formaalselt, tuleb silmas pidada kõiki asjaolusid ja tingimusi.
Piirdun mõne vaatleja muljetega. Politoloog Rein Taagepera sõnul koges Eesti nõukogude ajal suurt sisserännet. Stalin ja ta järglased pidasid deržaava jaoks vajalikuks nii industrialiseerimist kui ka venestamist. Sisserände põhipõhjuseks ei olnud tööstuse eelisarendamine, tegelikult oli segu. Narva linna ei lastud tagasi sealt sõja eest pagenud eestlasi. Taagepera lisas, et Nikolai Karotamme ettepanekut suunata küüditatud Eesti põlevkivikaevandustesse ei arvestatud, vaid toodi (osalt ehk isegi küüditati) sinna töölisi Venemaalt. Eestlasi suruti vene keelt õppima agaramalt kui vastupidi. On aeg sünteesiks, mitte vastassuunaliseks revisjoniks (Postimees 01.02.)
Ka kommentaarides juhitakse tähelepanu faktile, et lähtekohaks on majanduslikud argumendid ja  pole arvestatud poliitiliste motiividega. Majanduslikud ja demograafi-lised põhjused tekkisid omakorda Eesti annekteerimisest N. Liidu poolt. Kuidas saab väita, et põhjuse põhjus pole põhjus? Need majanduslikud ja demograafilised põhjused tekitati N.Liidu juhtkonna poolt sihipäraselt.
Kas on arvestatud sellega, et N. Liidus oli väga range järelvalve inimeste elukoha vahetamise üle ja kedagi ei kirjutatud linnadesse sisse ilma võimude nõusolekuta? Narvas ei antud endistele elanikele sissekirjutust, kes sõja lõppedes tagasi tahtsid minna. Ja nüüd öeldakse, et et Narva linn oli tühi ja head venelased tulid seda täitma!
Ei saa rääkida reguleerimata rändest, samuti mitte juhuslikest sissekirjutustest range passirežiimi ajal. Esitatud tekst tõstatab palju küsimusi. Kas tasuta kiire eelis-järjekorras riigikorterite jagamine migrantidele oli ka puhas juhus - samal ajal kui kohalikud eestlased seisid aastaid korterijärjekorras? Kuidas sattus põlevkivi-piirkonda ühel perioodil elama väga suur hulk vanglas istunud tegelasi? Kas see kõik toimus mingite riigi poolt suunamiseta demograafiliste protsesside mõjul? Kas on mõni näide sellest, kuidas N. Liit sundis (soovitas, suunas) sisserändajaid eesti keelt õppima? Taagepera meenutab, et eestlasi suruti vene keelt õppima agaramalt kui vastupidi. Missuguse tööstusega on seotud sõjaväepensionärid?
Nagu algul öeldud, tuleb lähtuda taustast, eriti 1940. aastast. Sellele järgnev eliidi ja intelligentsi hävitamine jäi pooleli sõja tõttu. Osa neist jõudis läände põgeneda, paljud saadeti Siberisse pärast sõda. Kõigepealt viidi siinsed elanikud jalust ära Siberisse, ja siis tuldi "majanduslikel põhjustel" appi, majandust arendama ja infrastruktuuri kasutama. Koloniseerimise eitamine eeldab Eesti tunnustamist N.Liidu legaalse osana. Et N. Liidul oli õigus teostada rahva väljapuhastamist, küüditamist ja riiklikult suunatud tühimiku täitmist? Kas sellel pole just koloniseerimise tunnusmärke? Ei saa ka mööda sellega kaasnenud venestamisest, mis on juba tabanud mitmeid Venemaa väi-kerahvusi. Kallase sõnul oli esimene sisserännu põhjus N. Liidu soov majanduslikus võidujooksus USA-le võimalikult tugev vastane olla. Rahvuskonflikt tuli hooletusest.
See haakub Olaf Mertelsmanni arvamusega, et Narva endiste elanike tagasipöördumiskeeld on legend. Ei saa eitada repressioone, aga suur surevus ohvrite hulgas polnud plaanitud, vaid ettekavatsematu ”kriminaalne hoolimatus”, mida Stalin siiski aktsepteeris. Olgu stalinism nii julm kui tahes, etniline hävitamine ei olnud Stalinil päevakorras – kukkus ainult nii välja (vt. ligemalt ”Kriminaalne hoolimatus ja ENSV legaliseerimine” (VES 20.11.& 4.12.2008). Kuna küüditamine on fakt, ei saa seda eitada ka vene ajaloolased, kes aga katsuvad kirjeldada seda evakueerimisena sõja eest. Miks evakueeriti aga peamiselt rahvavaenlasi, pealegi suur osa neist teise ilma?
Imbi Paju ütles oma raamatut "Kõige taga on hirm" kommenteerides, et teda hirmutab see, kuidas on hakatud nõukogude aega teatud nostalgiaga idealiseerima. Järgmisena võib tulla välja väitega, et kommunism ei olnudki oma olemuselt sihilikult kuritegelik, vaid nii kukkus lihtsalt välja! Jääb mulje, et probleeme on käsitletud isoleeritult, mille tõttu põhjendused ja tulemused sarnanevad neile, mida ENSV perioodil kasutati siin selle süsteemi õigustamiseks, ka teadusliku sildi all.
Sofi Oksaneni ”Puhastus” ilmus hiljuti taani keeles. Iseloomustati kui kirjeldust ülekohtust eesti rahva vastu, tähelepanematu peatükk Euroopa moodsas ajaloos, kuna tsenseeriti välja, kuni polnud enam aktuaalne. Kahjuks on kõige selle õigustamise osalt üle võtnud eestlased ise, koguni teadusliku sildi all.
Vello Helk